Jaan Tõnisson (1868 – 1941)
1868 Jaan Tõnisson sünnib 22. (10.) detsembril Viljandimaal Mursi talus pere viienda lapsena
1878 astub Tusti külakooli
1881 astub Viljandi kihelkonnakooli
1882 astub Viljandi elementaarkooli
1883 astub Viljandi kreiskooli
1889 astub Tartu ülikooli
1891 valitakse talvesemestril Eesti Üliõpilaste Seltsi esimeheks, on sel
kohal ülikooli lõpetamiseni 1892
1893 jaanuarist septembri lõpuni töötab ajalehe Postimees toimetuses
1894 on Eesti rahva vabastamise 75. juubeli laulupeo komisjoni
kirjatoimetaja
oktoobrist kuni 1896. aasta novembrini on Orjolis kohtusekretär
ja kohtu-uurija asetäitja
1896 15. novembril saab Postimehe toimetajaks ja väljaandjaks, aasta
lõpus ka omanikuks
1897 asutab Postimehe trükikoja
astub Vanemuise seltsi liikmeks
1898 asutab Postimehe raamatukaupluse valitakse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks, peab seda ametit kuni 1918. aastani valitakse Vanemuise seltsi ehitustoimkonna esimeheks
1900 ostab koos vend Jüriga krundi Tööstuse (A. Haava) tänavale ja ehitab sinna maja
1901 rendib koos vend Jüriga talu Erikale, 1905. aastal ostab Erika kõrval asuva talu ja Erikale tuleb talu pidama vend Hans, 1906. aastal ostetakse seni renditud talu päriseks osaleb VII rahvusvahelisel karskuskongressil Viinis ja teeb õppereisi Šveitsi, Baieri-, Saksi- ja Määrimaale
1902 asutab Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse ning valitakse selle nõukogu esimeheks
1903 hakkab juhtima Vanemuise seltsi uue maja ehitust (hoone avati 1906)
1905 asutab esimese eesti poliitilise erakonna – Eesti Rahvameelse Eduerakonna
1906 on üks Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi ja selle tütarlastegümnaa- siumi asutajaid. 1907–1915 juhib ENKS-i gümnaasiumihoone ehitustoimkonda, aastatel 1909–1918 on ENKS-i eestseisuse esimees valitakse Vene I Riigiduuma saadikuks
Liivimaa kuberneri käsul eemaldatakse Postimehe vastutava toimetaja ametikohalt Viiburi üleskutsele allakirjutamise pärast
1907 on üks Eesti Kirjanduse Seltsi asutajatest, seltsi eestseisuse (1909, 1914–1917), keeletoimkonna (1907, 1911) ja kuukirja
Eesti Kirjandus toimkonna (1907, 1910, 1916, 1917) liige, 1929. aastast auliige
asutab kirjastusühisuse Postimees ning koondab selle alla trüki- koja, talituse ja raamatukaupluse
30. juunil sulgeb Baltimaade kindralkuberner Aleksandr Möller- Zakomelski ajalehe Postimees sõjaseaduse kehtimiseni
1908 maist augustini kannab Tartu vanglas karistust Viiburi üleskut- sele allakirjutamise pärast
1910 abiellub Hildegard Lõhmusega (1890–1976). Perre sünnib viis last: Ilmar Hans (1911–1939), Heldur Jaan (1912–2014), Hilja Rutt (1916–1976), Lembit Rein (1918–1934), Mari-Ann Lagle (1922–2006)
1911 suurendab Postimehe kirjastusühisuse põhikapitali ja uuendab selle põhikirja
1915 kutsub ellu Põhja-Balti Komitee ja saab selle juhiks 1917 kujundab Eesti Rahvameelse Eduerakonna Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, valitakse erakonna esimeheks Eesti Maanõukogu liige Tartumaa esindajana. 28. (15.) novembril esitab ettepaneku, millega Maanõukogu kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis
vangistatakse Tartus enamlaste poolt ning vabastatakse tingimusel, et lahkub Eestist
1917–1918 Eesti Vabariigi esimese välisdelegatsiooni juht 1918–1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister
1919 Eesti delegatsiooni liige Pariisi rahukonverentsil aprillis kogunenud Asutava Kogu liige
Eesti Demokraatlikust Erakonnast saab Eesti Rahvaerakond, juhiks Jaan Tõnisson
peaminister 18. novembrist 1919 kuni 28. juulini 1920 ja
31. juulist 26. oktoobrini 1920 1921–1923 I Riigikogu liige
1921 valitakse Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks
1923 muudab kirjastusühisuse Postimees aktsiaseltsiks, ajaleht Postimees jääb Jaan Tõnissonile
1923–1926 II Riigikogu liige
II Riigikogu esimees 7. juunist 1923 kuni 27. maini 1925 1926–1929
III Riigikogu liige
1927 riigivanem 9. detsembrist 1927 kuni 4. detsembrini 1928 1928 valitakse Tartu ülikooli audoktoriks
1929–1932 IV Riigikogu liige
1930 valitakse Eesti Ajakirjanikkude Liidu auliikmeks
1931 ajalehe Postimees omanikuõigused lähevad kirjastusühisusele
1931–1932 välisminister Konstantin Pätsi ning Jaan Teemandi valitsuses 1932 moodustatakse Rahvuslik Keskerakond, mille üheks osaliseks on
Eesti Rahvaerakond. Erakonna juhiks jääb Jaan Tõnisson 1932–1935 V Riigikogu liige
V Riigikogu esimees 19. juulist 1932 kuni 18. maini 1933
1933 riigivanem 18. maist kuni 21. oktoobrini
loobub Eesti Ajakirjanikkude Liidu auliikme staatusest 1934 Kohtupalat vannutab Jaan Tõnissoni advokaadiks
1935 26. juulil pannakse kirjastusühisus Postimees sekvestri alla ja Tõnisson tagandatakse ajalehe peatoimetaja kohalt
valitakse Tartu ülikooli ühistegevuse professoriks, on selles ametis kuni 1939. aastani
1936 valitakse rahvusvahelise ühistegevuse uurimise instituudi (Institut International d’Études Coopératives) liikmeks
endiste riigivanemate märgukiri
1938 Riigivolikogu liige (kuni 1940)
1939 valitakse Tartu aukodanikuks
1940 juhib opositsioonilist rahvuslikku ühisrinnet 1940 arreteeritakse oma kodus ööl vastu 13. detsembrit
1941 2. juulil mõistab NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunal Tõnissoni Vene NFSV kriminaalkoodeksi 58. paragrahvi 4. ja 13. lõike alusel süüdi. Tõenäoliselt lastakse ta ööl vastu 3. juulit 1941 Tallinnas Patarei vanglas maha