{"id":699,"date":"2024-09-28T17:57:53","date_gmt":"2024-09-28T14:57:53","guid":{"rendered":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/?p=699"},"modified":"2024-09-28T17:57:53","modified_gmt":"2024-09-28T14:57:53","slug":"postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/","title":{"rendered":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Johann Voldemar Jannsen oli V\u00e4ndra m\u00f5isa vesiveski m\u00f6ldri poeg. Tema esimesed eluaastad m\u00f6\u00f6dusid muretult veski ootamisetoas veskiliste jutte kuulates. Mitte ainult rahvajutud, vaid ka mahlased k\u00f5nek\u00e4\u00e4nud ja vanas\u00f5nad, kujundlik ja v\u00e4rvikas s\u00f5navara said talle siit kenasti selgeks.<\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4rast isa surma algas tema karjasepoisip\u00f5li kauges metsatalus. Poisi r\u00f5\u00f5muks kestis see siiski vaid paar aastat, siis toodi ta koju tagasi ja pandi kihelkonna raha eest kohalikku kihelkonnakooli. K\u00f6ster Koch kostis tema eest, sest tal oli ilus lauluh\u00e4\u00e4l ja ergas olek.<\/p>\n<p>Jannseni kujunemist m\u00f5jutas tugevasti ka kohalik koolmeister Karl K\u00f6rber, kes armastas muusikat ja kirikulaulu, kirjutas rahvalikus laadis \u00f5petlikke jutukesi ning selgitas sellise tegevuse t\u00e4htsust poisilegi. 1838. aastal, kui k\u00f6ster Koch suri, sai Jannsenist V\u00e4ndra k\u00f6ster ja kooli\u00f5petaja.<\/p>\n<blockquote><p>Jannseni kujunemist m\u00f5jutas tugevasti ka kohalik koolmeister Karl K\u00f6rber, kes armastas muusikat ja kirikulaulu, kirjutas rahvalikus laadis \u00f5petlikke jutukesi ning selgitas sellise tegevuse t\u00e4htsust poisilegi. 1838. aastal, kui k\u00f6ster Koch suri, sai Jannsenist V\u00e4ndra k\u00f6ster ja kooli\u00f5petaja.<\/p><\/blockquote>\n<p>L\u00e4ks veel m\u00f5ni aasta ja Jannsen tundis end valmis olevat suuremaks rahvavalgustuslikuks ettev\u00f5tmiseks: ta hakkas saksa keelest t\u00f5lkima vaimulikke laule ja andis 1845. aastal v\u00e4lja kogu \u00abSioni Laulo-Kannel\u00bb. Viieteistk\u00fcmne aasta jooksul ilmus kokku kolm sellist v\u00e4ljaannet \u00fcle tuhande lauluga. Laulud olid saksa keelest vabalt t\u00f5lgitud, suup\u00e4rased ja j\u00e4id kergesti meelde, sest Jannsen oli neis k\u00f5ik v\u00f5\u00f5ra ja tundmatu asendanud koduse ning tuttavaga. Kuid ainu\u00fcksi kiriklikest lauludest j\u00e4i Jannsenile varsti v\u00e4heks. Ta oli juba noorest peast innustunult ja vaimustunult lugenud Otto Wilhelm Masingu toimetatud Marahva N\u00e4ddala-Lehte. Ta hindas ajalehte kui valguse allikat.<\/p>\n<p>Jannsen arvas endalgi olevat k\u00fcllaldaselt oskust ja teadmisi, et sellesarnast lehte v\u00e4lja anda. Ta saatis V\u00e4ndrast suure tsaaririigi v\u00f5imude poole palve lubada tal v\u00e4lja anda n\u00e4dalalehte, kuid sai eitava vastuse. Nikolai I valitsemise all polnud perioodilise v\u00e4ljaande asutamine tsaaririigi \u00e4\u00e4reala maarahva keeles teretulnud.<\/p>\n<p>Kui ajalehte ei lubatud, valis Jannsen h\u00f5lpsama tee: ta laenas oma ristiisalt m\u00f5isah\u00e4rra Woldemar v. Dittmarilt 300 rubla ja hakkas v\u00e4lja andma aastaraamatut \u00abSannumetoja\u00bb. 1848. aastal ilmus rahvajuttudest ja -salmidest, manitsustest ja naljakatest paladest koosneva aastaraamatu esimene number. Kaheteistk\u00fcmne aastaga ilmus aastaraamatut \u00fchtekokku seitse annet. Ladus rahvalik keel ja kaunid lood t\u00f5id \u00abSannumetojale\u00bb palju lugejaid. V\u00f5\u00f5rsilt (enamasti saksa keelest) laenatud moraalipedagoogilised jutukesed oli Jannsen \u00fcmber seadnud kodustesse oludesse. Need olid lihtsad, voolavad, soojas ja s\u00f5bralikus toonis, v\u00e4hen\u00f5udlikud ja jumalakartlikud.<\/p>\n<p><strong>J\u00e4i koolmeistriks ka lehte toimetades<\/strong><br \/>\nJannsenil oli tahtmist ja hakkamist, soe s\u00fcda ja kerge sulg. Otsides avaramat tegutsemisruumi, kolis Jannsen 1850. aastal oma perega P\u00e4rnusse. Ta hakkas \u00dclej\u00f5e aguli k\u00fclakoolis koolmeistriks. Koolmeistrina olnud ta \u00fcsna \u00e4ge ja \u00e4kiline, kasutanud koolitundides korra hoidmiseks nii joonlauda kui ka klassiruumi nurka.<\/p>\n<p>J\u00e4tkates oma rahvale suunatud ettev\u00f5tmisi, asutas ta P\u00e4rnus laulukoori, muretses sellele noodid ja laulus\u00f5nad, juhatas laulukoori ja korraldas selle etteasteid. T\u00f6\u00f6d oli Jannsenil P\u00e4rnus k\u00fcllaga, aga ajalehte tahtis ta ikka ka. Ajaleht oli tema jaoks v\u00f5imalus teha talle nii s\u00fcdamel\u00e4hedast haridus- ja valgustust\u00f6\u00f6d, aga seda korraga tunduvalt suuremale hulgale. Nii saatiski ta 1850. aastal taas v\u00f5imudele palve lubada tal asutada ajaleht \u00abMa-rahva ku-lehhed\u00bb, kuid sai j\u00e4llegi eitava vastuse.<\/p>\n<p>Siis p\u00f6\u00f6rdus ta abi saamiseks P\u00e4rnu tr\u00fckikoja omaniku Friedrich Wilhelm Bormi poole. Borm andis tol ajal P\u00e4rnus v\u00e4lja saksakeelset ajalehte Pernausches Wochenblatt, kuid oli valmis Jannsenit aitama ja esitas enda nimel kindralkubernerile taotluse eestikeelse n\u00e4dalalehe kirjastamiseks ja tr\u00fckkimiseks. Ajad suures tsaaririigis olid Aleksander II all muutunud lahedamaks ja luba ajalehele tuli 1856. aasta detsembris. See ei olnud Jannseni ajaleht, ent Jannsen sai selle toimetajaks.<\/p>\n<p>1857. aasta jaanikuu 5. p\u00e4eval tervitas ajaleht Perno Postimees oma teretamislauluga \u00abTerre, armas Eesti rahvas! Minna, \u00abPerno Postimees\u00bb. Kulutama olen vahvas, Keik, mis s\u00fcnnib ilma sees\u2026\u00bb oma lugejaid kui oma tuttavat v\u00f5i s\u00f5pra.<\/p>\n<p>Perno Postimees oli kaheveeruline leht, pealehte oli kaheksa lehek\u00fclge. Pealehe k\u00f5rval hakkasid ilmuma selle lisalehed: jutukesi pakkunud \u00abL\u00f6bbus Juttustaja armsaks aeaviiteks\u00bb (1856\u20131866) ning kristlik lisaleht \u00abPagganatte \u00f6 ja koit ehk Missioni-leht\u00bb (1861\u20131865). Viimast sai tellida ka pealehest lahus. 1862. aastaks oli Perno Postimehel \u00fcle maa rohkem kui 2200 tellijat ja lugejaid veel palju rohkem. Eestikeelne ajaleht oli alustanud oma katkematut teekonda.<\/p>\n<p>Jannsen toimetas ajalehte m\u00f5nusas vestlusvormis, k\u00f5neldes juhtumistest riigis, kodumaal ja v\u00e4ljamaal. K\u00f5ik kirjutatu oli kantud ligimesearmastusest ja vaimulikust \u00f5hust, sest lehetegija ise hingas selles. Juhtkirjad olid k\u00fcll ajalehel keelatud, ent juhtkirjalaadseid kirjat\u00fckke ilmus siiski. V\u00e4liselt sarnanesid need s\u00f5numitega, kuid neis oli hinnanguid ja soovitusi, millega Jannsen lootis lugejaid ja nende elukorraldust m\u00f5jutada v\u00f5i isegi muuta. S\u00f5numid, mis t\u00e4itsid suure osa lehenumbri mahust, olid pikad ja kirjeldavad, neis oli v\u00e4hem otsest hinnangut ja rohkem pikka selgitust, sest midagi ei \u00f6eldud l\u00fchidalt. L\u00fchidalt ei saanudki, muidu poleks lugeja aru saanud.<\/p>\n<p><strong>Lehe meelsus kattus Jannseni omaga<\/strong><br \/>\nPerno Postimees l\u00fckkas talupojatare ukse lahti ning t\u00f5i sinna kauged ja tundmatud maad ja rahvad, seni kuulmata s\u00fcndmused ja olukorrad. Jannsen r\u00e4\u00e4kis ajalehes asjust, mille nimetamiseks eesti keeles veel isegi s\u00f5na puudus (p\u00f5llut\u00f6\u00f6 n\u00e4itust nimetati alles \u00abloomade katsumiseks\u00bb). Ajaleht l\u00f5i maarahvale uue maailma ja et see keel, mida Jannsen loomisel kasutas, oli elav rahvakeel, pildirikas ja mahlakas, v\u00f5eti see ajalehe kaudu loodud maailm ka h\u00f5lpsasti vastu.<\/p>\n<p>Jannsen nimetas ajalehes seni vaid maarahvana esinenud Eesti- ja Liivimaa p\u00f5lisrahvast esimesena eestlasteks ning kutsus eestlasi olema mitte ainult usinad, p\u00fc\u00fcdlikud ja jumalakartlikud, vaid andis neile ka lootust paremale elule, kui nad vaid ise k\u00fcllalt p\u00fc\u00fcavad, selleks usinalt t\u00f6\u00f6d teevad ning iseend ja oma lapsi harivad.<\/p>\n<blockquote><p>Rahvust ja rahvuslikku kuuluvustki teadvustas Jannsen l\u00e4bi hariduse: eestlane on samasugune nagu teised rahvad, suudab \u00f5ppida, et paremaks saada.<\/p><\/blockquote>\n<div class=\"root flex article-body-content article-body-content--11\">\n<div class=\"flex--equal-width\">\n<div class=\"article-body\">\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Rahvust ja rahvuslikku kuuluvustki teadvustas Jannsen l\u00e4bi hariduse: eestlane on samasugune nagu teised rahvad, suudab \u00f5ppida, et paremaks saada. H\u00e4benema aga ei pea mitte oma rahvust, vaid rumalust: \u00abEestlane v\u00f5ib sekssammaks sada, mis igga mu innimenne, kui vahva mees ja midagi on \u00f5ppinud? Suggu ei teota kedagit innimest, vaid temma ommad teud ja ellokombed, kui need k\u00f5lvatumad on\u00bb (PP 1861, nr 7). Jannsen uskus, et igal Jumalast loodud rahval on p\u00e4ikese all oma koht ning suuremat h\u00e4bi, kui salata maha oma rahvus, pole inimesele v\u00f5imalik peale panna: \u00abKissendage temmale nelja silma al k\u00f5rva sisse: Suremat h\u00e4bi ei v\u00f5i innimenne enesele teha kui ommast issast ja emmast ennast h\u00e4beneda!\u00bb (PP 1863, nr 22). Jannseni jaoks oli ajalehe toimetamine ja kokkukirjutamine (kaast\u00f6\u00f6lisi oli lehel v\u00e4he ja \u00fcksikud kaast\u00f6\u00f6d toimetas Jannsen oma maitse ja tahtmise kohaseks) tema elu loomulik osa. Seet\u00f5ttu oli Perno Postimehe \u00fcldine meelsus samasugune nagu Jannsenil endal: kristlik ja leplik sakste, kiriku ja maarahva olukorraga. Ei Jannsen ega tema ajaleht arvustanud talupoegade rasket elu ega \u00fclekohut, pigem kutsus ta leppima Jumalast seatud seisuslike vahedega.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"root flex article-body-content article-body-content--13\">\n<div class=\"flex--equal-width\">\n<div class=\"article-body\">\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>K\u00f5ik ajalehed enne Perno Postimeest olid ilmumise l\u00f5petanud. Rahval oli palju t\u00f6\u00f6d, kuid polnud raha, polnud huvi ega lugemisharjumust. Jannseni ajalehe p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mise kindlustas Jannsen ise: ta kirjutas ajalehe lugejale l\u00e4hedaseks ja vajalikuks. Jannsenile polnud see raske: vaatamata v\u00e4lisele edukusele kuulus ta ju ikkagi maarahva hulka, rahva vaimsus ja hing olid talle tuttavad. Ta ei pidanud kirjutades ega toimetades midagi ega kedagi teist teesklema ja m\u00f5jus seet\u00f5ttu igati usaldatavalt.<\/p>\n<p>Pealegi oli Jannsen osav, ta oskas l\u00e4hedust oma tekstidesse ka juurde luua. Ta kasutas selleks \u00fcsna lihtsaid v\u00f5tteid: esitas isegi kaugeid s\u00fcndmusi nii, nagu oleks ise olnud kohal ja toimunut vahetult n\u00e4inud. Eriti selgelt paistab see silma lehe v\u00e4lispoliitiliste s\u00f5numite puhul. Jannsen kohendas neid eesti lugeja jaoks saksa lehtedest, asendas ja selgitas pikalt lugejale tundmatuid s\u00f5nu ja m\u00f5isteid, lisas emotsionaalseid h\u00fc\u00fcatusi ning v\u00e4ljendeid, mis andsid tunde Postimehe seotusest sellel kummalisel maal v\u00f5i s\u00fcndmusel.<\/p>\n<p>Nii kirjutas ta 1857. aastal Hispaania m\u00e4ssust, nagu tunneks ise m\u00e4ssajaid: \u00abKui ma nende k\u00e4rsito Hispania rahva pe\u00e4le m\u00f5tlen, siis l\u00e4hhab mull varsi harri punaseks. Nemmad mustalased ei m\u00f5ista \u00fchheteisega rahul elada. Minneva sui tegid nemmad seda jummalakartmata hullo tempo, et \u00fche teise vilja v\u00e4lja pe\u00e4l p\u00f5llema s\u00fctasid, tannavo j\u00e4lle. \u00dcllemad peavad j\u00e4rjest seisma, piits peus, muido nendega l\u00e4bbi ei saa. Kaebavad siis isse veel, \u00fcllemad olla liiga valjud, anda neile mitte lubba, seda ja seda, ei tea issegi, mis teha\u00bb (PP 1857, nr 7).<\/p>\n<p>L\u00e4heduse taotlust kandsid ajalehes ka dialoogid lugejaga, otsesed p\u00f6\u00f6rdumised ja k\u00fcsimused lugejale. Jannsen alustas Tallinna laulup\u00fcha kirjeldust n\u00e4iteks nii: \u00abKas ma r\u00e4gin, v\u00f5i ei r\u00e4gi? Mis asjast? No eks sest, mis hilja aego Tallinnas ni suurt r\u00f5mo teggi. No mis seal siis olli?\u00bb (PP 1858, nr 7).<\/p>\n<p>Loominguliselt ja suuhrel hulgalkasutas Jannsen piltlikkust ja v\u00f5rdlusi lugejale tuttava asja v\u00f5i olukorraga. Raudteed selgitas Jannsen lugejale elust tuttava v\u00f5rdluse abil: \u00abRaudteel ei olle mitte r\u00f6ped tee sees, vaid rattaste sees, nagu vokki ratastel, kus n\u00f6rid peal jooksevad. Joud, mis rattad vurrama panneb, on keva vee aur, mis massingi sees essimesse vankre peal j\u00e4rjeste k\u00f6takse\u00bb (PP 1857, nr 1).<\/p>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>L\u00e4heduse saavutamiseks lisas Jannsen kirjutatusse k\u00fcllalt julgelt ja l\u00f5buga lopsakat nalja ja piltlikkust. L\u00e4hedus lugejale oli Jannsenile ajalehe juures nii t\u00e4htis, et selle nimel ohverdas ta igasuguse vabanduseta algse s\u00f5numi sisu, konkreetsuse ja t\u00e4psuse.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<h2><strong>Esimene elukutseline ajakirjanik Eestis<\/strong><\/h2>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Jannsen haris nii rahva m\u00f5istust kui ka hinge ning l\u00f5i sellega k\u00f5ige olulisema aluse edasiseks \u2013 teadmise oma rahvast ja oma keelest. See polnud veel rahvuslik seisukoht ega siht n\u00f5udmisteks, see oli alles k\u00f5ige alguspunkt, mille juures pole mitte niiv\u00f5rd oluline \u00fche v\u00f5i teise koolist ja haridusest (sel teemal v\u00f5ttis Perno Postimehes palju s\u00f5na) r\u00e4\u00e4kiva kirjat\u00fcki ilmumine, kuiv\u00f5rd hoiak, mida Jannseni leht kujundada p\u00fc\u00fcdis. Jannseni enda m\u00f5nus ja eluterve loomus suutis selle hoiaku s\u00f5nastada nii, et see oli lugejale meeldiv. Ja mida rohkemat oligi vaja selleks, et rahva hinge liigutada, seda hinge uutele tundmustele avada? Jannseni ajal polnud veel vajadust sihikindla rahvavalgustust\u00f6\u00f6 j\u00e4rele. Oli vaja alles tareuks avada, et valgustajad saaksid kord hiljem sellest sisse tulla ja et neid siis kuulataks ja m\u00f5istetaks.<\/p>\n<p>Kuid Jannseni t\u00f6\u00f6 P\u00e4rnus oli raske ja palk v\u00e4ike. Ta oli ju Perno Postimehe juures siiski vaid palgaline toimetaja, kes p\u00fchendas ajalehele kogu oma koolit\u00f6\u00f6st vaba aja, kuid sai tasuks v\u00e4ljaandja Bormilt tagasihoidliku summa. Jannsen tahtis rohkemat ja k\u00e4is juba 1863. aastal Tallinnas tasakesi uurimas v\u00f5imalusi ajalehe v\u00e4ljaandmiseks. L\u00f5puks ta otsustas Tallinna asemel Tartu kasuks, lootes leida Tartus ajalehele rohkem lugejaid. Ta kolis oma suure perega Tartusse.<\/p>\n<p>1. novembril 1863 ilmuski Tartus Jannseni uue ajalehe Eesti Postimees proovinumber ning 1864. aastast alustas uus Postimees oma j\u00e4rjepidevat ilmumist. Selle lehega sai Jannsenist Eesti esimene elukutseline ajakirjanik, alaliseks abiliseks vaid tubli t\u00fctar Lydia (Koidula). V\u00f5ib \u00f6elda, et seda lehte juba oodati: v\u00e4ike haritlaskond, kes alles s\u00f5nastas isamaalisi p\u00fc\u00fcdlusi, lootis selleks ajalehelt abi ja toetust ning koondus ajalehe \u00fcmber. Kuid see on juba j\u00e4rgmine lugu.<\/p>\n<p><em>Ilmus 5. juunil 2024 <a href=\"https:\/\/www.postimees.ee\/8034326\/postimehe-parnass-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Postimehes<\/a>.<\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Johann Voldemar Jannsen oli V\u00e4ndra m\u00f5isa vesiveski m\u00f6ldri poeg. Tema esimesed eluaastad m\u00f6\u00f6dusid muretult veski ootamisetoas veskiliste jutte kuulates. Mitte ainult rahvajutud, vaid ka mahlased k\u00f5nek\u00e4\u00e4nud ja vanas\u00f5nad, kujundlik ja &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/\" class=\"more-link\">Continue reading<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":true,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2},"jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-699","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-postimehe-parnass"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.8 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks - Jaan T\u00f5nissoni Selts<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks - Jaan T\u00f5nissoni Selts\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Johann Voldemar Jannsen oli V\u00e4ndra m\u00f5isa vesiveski m\u00f6ldri poeg. Tema esimesed eluaastad m\u00f6\u00f6dusid muretult veski ootamisetoas veskiliste jutte kuulates. Mitte ainult rahvajutud, vaid ka mahlased k\u00f5nek\u00e4\u00e4nud ja vanas\u00f5nad, kujundlik ja &hellip; Continue reading &quot;POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks&quot;\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Jaan T\u00f5nissoni Selts\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-09-28T14:57:53+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"KoodiJaan\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"KoodiJaan\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"KoodiJaan\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d\"},\"headline\":\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks\",\"datePublished\":\"2024-09-28T14:57:53+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/\"},\"wordCount\":1874,\"articleSection\":[\"POSTIMEHE PARNASS\"],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/\",\"name\":\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks - Jaan T\u00f5nissoni Selts\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2024-09-28T14:57:53+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/\",\"name\":\"Jaan T\u00f5nissoni Selts\",\"description\":\"\u201eVaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi.\u201c\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d\",\"name\":\"KoodiJaan\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"KoodiJaan\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/author\\\/koodijaan\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks - Jaan T\u00f5nissoni Selts","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks - Jaan T\u00f5nissoni Selts","og_description":"Johann Voldemar Jannsen oli V\u00e4ndra m\u00f5isa vesiveski m\u00f6ldri poeg. Tema esimesed eluaastad m\u00f6\u00f6dusid muretult veski ootamisetoas veskiliste jutte kuulates. Mitte ainult rahvajutud, vaid ka mahlased k\u00f5nek\u00e4\u00e4nud ja vanas\u00f5nad, kujundlik ja &hellip; Continue reading \"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks\"","og_url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/","og_site_name":"Jaan T\u00f5nissoni Selts","article_published_time":"2024-09-28T14:57:53+00:00","author":"KoodiJaan","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"KoodiJaan","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/"},"author":{"name":"KoodiJaan","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#\/schema\/person\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d"},"headline":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks","datePublished":"2024-09-28T14:57:53+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/"},"wordCount":1874,"articleSection":["POSTIMEHE PARNASS"],"inLanguage":"et"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/","url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/","name":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks - Jaan T\u00f5nissoni Selts","isPartOf":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#website"},"datePublished":"2024-09-28T14:57:53+00:00","author":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#\/schema\/person\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#website","url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/","name":"Jaan T\u00f5nissoni Selts","description":"\u201eVaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi.\u201c","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#\/schema\/person\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d","name":"KoodiJaan","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g","caption":"KoodiJaan"},"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/author\/koodijaan\/"}]}},"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p9NV9P-bh","jetpack-related-posts":[{"id":701,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-uhest-ei-piisa-ajaleht-vajab-koike-tahtmist-ideid-raha-ja-tood\/","url_meta":{"origin":699,"position":0},"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 \u00dchest ei piisa. Ajaleht vajab k\u00f5ike: tahtmist, ideid, raha ja t\u00f6\u00f6d","author":"KoodiJaan","date":"28\/09\/2024","format":false,"excerpt":"Kui Johann Voldemar Jannsen 1863. aasta l\u00f5pul Tartusse kolis, et hakata seal v\u00e4lja andma oma ajalehte Eesti Postimees ehk N\u00e4ddalaleht, sai Perno Postimees uue tegevtoimetaja. Uus toimetaja tutvustas end \u00f5ige arglikult 1863. aasta 25. detsembri numbri esimesel lehek\u00fcljel \u00abuue \u00ableiva-vanemana\u00bb\u00bb ja sama lehenumbri neljandal lehek\u00fcljel kinnitas ta iseenda v\u00e4rsket ametit,\u2026","rel":"","context":"In &quot;POSTIMEHE PARNASS&quot;","block_context":{"text":"POSTIMEHE PARNASS","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/category\/postimehe-parnass\/"},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":706,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-uks-vankumatu-ja-vasimatu-toomees\/","url_meta":{"origin":699,"position":1},"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 \u00dcks vankumatu ja v\u00e4simatu t\u00f6\u00f6mees","author":"KoodiJaan","date":"28\/09\/2024","format":false,"excerpt":"Ajalehe Postimees toimetuses on aegade algusest t\u00f6\u00f6tanud inimesi, kelle panus ajalehe igap\u00e4evasesse ilmumisse j\u00e4\u00e4b esialgu m\u00e4rkamatuks. Nad teevad oma t\u00f6\u00f6d v\u00e4simatu hoolega ja on aegasid, mil nende t\u00f6\u00f6 kindlustab ajalehe probleemitu ilmumise. \u00dcks selliseid inimesi oli Hindrik (ka Hendrik ja Heinrich) Prants (1858\u20131932), keda juhtis ajakirjanduse p\u00f5llule sisemine tung ja\u2026","rel":"","context":"In &quot;POSTIMEHE PARNASS&quot;","block_context":{"text":"POSTIMEHE PARNASS","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/category\/postimehe-parnass\/"},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":704,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/","url_meta":{"origin":699,"position":2},"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe","author":"KoodiJaan","date":"28\/09\/2024","format":false,"excerpt":"Karl August Hermann (1851\u20131909) oli Eesti laulupidude juht, dirigent, helilooja, muusikaelu v\u00e4simatu edendaja. Aga ta oli ka eesti kirjandusloo koostaja, luuletaja, eesti keele lektor \u00fclikoolis, eesti keele arendaja (temalt p\u00e4rinevad n\u00e4iteks\u00a0k\u00f5ik k\u00e4\u00e4nete nimetused, aga ka s\u00f5nad nagu: ases\u00f5na, sides\u00f5na, ainsus, mitmus, helilooja, s\u00fcnnip\u00e4ev, salakuulaja jne. Ka paljud muusikavaldkonda kuuluvad s\u00f5nad:\u2026","rel":"","context":"In &quot;POSTIMEHE PARNASS&quot;","block_context":{"text":"POSTIMEHE PARNASS","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/category\/postimehe-parnass\/"},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":729,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2025\/02\/in-memoriam-krista-aru-1958-2025\/","url_meta":{"origin":699,"position":3},"title":"IN MEMORIAM. Krista Aru 1958 \u2013 2025","author":"KoodiJaan","date":"26\/02\/2025","format":false,"excerpt":"Maailm meie \u00fcmber on\u00a0muutunud ja muutub veelgi, kuid k\u00f5ikidest nendest muutustest hoolimata ei tohiks\u00a0me lubada sumbumist argip\u00e4eva askeldustesse ega leppimist hoolimatuse, v\u00e4simuse\u00a0ja \u00fcksk\u00f5iksusega. Palju on asju, mida saame me ise \u00e4ra teha ja paremaks muuta. Neid\u00a0tuleb vaid m\u00e4rgata, m\u00f5ista ja tegema hakata. Need on Krista Aru kirjapandud read Jaan T\u00f5nissoni\u2026","rel":"","context":"Similar post","block_context":{"text":"Similar post","link":""},"img":{"alt_text":"dekoratiivpilt","src":"https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/kuunlad.png?fit=940%2C788&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200,"srcset":"https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/kuunlad.png?fit=940%2C788&ssl=1&resize=350%2C200 1x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/kuunlad.png?fit=940%2C788&ssl=1&resize=525%2C300 1.5x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/kuunlad.png?fit=940%2C788&ssl=1&resize=700%2C400 2x"},"classes":[]},{"id":196,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2018\/06\/jaan-tonissoni-malestuspaev-raadil-ja-peetri-kirikus-3-juulil\/","url_meta":{"origin":699,"position":4},"title":"Jaan T\u00f5nissoni m\u00e4lestusp\u00e4ev Raadil ja Peetri kirikus 3. juulil","author":"KoodiJaan","date":"18\/06\/2018","format":false,"excerpt":"Selle aasta 22. detsembril m\u00f6\u00f6dub sada viisk\u00fcmmend aastat Jaan T\u00f5nissoni, kahekordse riigivanema ja riigikogu esimehe, XX sajandi esimese poole Eesti \u00fche rahvajuhi, ajalehe Postimees omaniku ja v\u00e4ljaandja, Tartu \u00dclikooli \u00fchistegevuse professori ja Tartu linna aukodaniku s\u00fcnnist. Kuid 3. juulil m\u00f6\u00f6dub seitsek\u00fcmmend seitse aastat 1941. aasta 2. juulist. Sel p\u00e4eval m\u00e4\u00e4rati\u2026","rel":"","context":"Similar post","block_context":{"text":"Similar post","link":""},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":422,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2020\/12\/22-detsembril-moodub-jaan-tonissoni-sunnist-152-aastat\/","url_meta":{"origin":699,"position":5},"title":"22. detsembril m\u00f6\u00f6dub Jaan T\u00f5nissoni s\u00fcnnist 152 aastat","author":"KoodiJaan","date":"19\/12\/2020","format":false,"excerpt":"22. detsembril kell 16 s\u00fc\u00fctab Jaan T\u00f5nissoni Selts suurmehe auks Tartus k\u00fc\u00fcnlad nii T\u00f5nissonide perekonna hauaplatsil Raadi kalmistul kui ka Gildi t\u00e4naval T\u00f5nissoni monumendi jalamil. T\u00f5nissoni kunagises kodumajas, millest on saanud T\u00f5nissoni K\u00fclalistemaja, tervitavad n\u00fc\u00fcdsest k\u00fclalisi fotod Jaan T\u00f5nissonist ja tema perest. Selle aasta 22. detsembril m\u00f6\u00f6dub Jaan T\u00f5nissoni s\u00fcnnist\u2026","rel":"","context":"Similar post","block_context":{"text":"Similar post","link":""},"img":{"alt_text":"","src":"https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/monument-scaled.jpg?fit=1200%2C675&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200,"srcset":"https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/monument-scaled.jpg?fit=1200%2C675&ssl=1&resize=350%2C200 1x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/monument-scaled.jpg?fit=1200%2C675&ssl=1&resize=525%2C300 1.5x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/monument-scaled.jpg?fit=1200%2C675&ssl=1&resize=700%2C400 2x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/monument-scaled.jpg?fit=1200%2C675&ssl=1&resize=1050%2C600 3x"},"classes":[]}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=699"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/699\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":700,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/699\/revisions\/700"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=699"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=699"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}