{"id":704,"date":"2024-09-28T18:05:03","date_gmt":"2024-09-28T15:05:03","guid":{"rendered":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/?p=704"},"modified":"2024-09-28T18:05:14","modified_gmt":"2024-09-28T15:05:14","slug":"postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/","title":{"rendered":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe"},"content":{"rendered":"<p><strong>Karl August Hermann (1851\u20131909) oli Eesti laulupidude juht, dirigent, helilooja, muusikaelu v\u00e4simatu edendaja. Aga ta oli ka eesti kirjandusloo koostaja, luuletaja, eesti keele lektor \u00fclikoolis, eesti keele arendaja (temalt p\u00e4rinevad n\u00e4iteks\u00a0k\u00f5ik k\u00e4\u00e4nete nimetused, aga ka s\u00f5nad nagu: ases\u00f5na, sides\u00f5na, ainsus, mitmus, helilooja, s\u00fcnnip\u00e4ev, salakuulaja jne. Ka paljud muusikavaldkonda kuuluvad s\u00f5nad: heliredel, metsasarv, l\u00f6\u00f6kpill, tiibklaver, keelpill ja teised).<\/strong><\/p>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Hermann koostas ja andis \u00fcksinda v\u00e4lja I k\u00f6ite eestikeelsest ents\u00fcklopeediast \u00abEesti \u00dcle\u00fcldine teaduseraamat ehk Encyklop\u00e4dia konversationi-lexikon\u00bb. Ta oli kindlalt veendunud, et kultuurrahval peab olema omakeelne \u00abteaduse magasiait\u00bb ning et rahvas on sellise olulise raamatu ilmumiseks valmis. Aastatel 1900\u20131904 ilmusid leksikoni nime all A-t\u00e4hega algavad s\u00f5nad. Siis sai Hermannil raha otsa. Kuid siiski andis ta 1906. aastal v\u00e4lja veel \u00fche vihu B t\u00e4hega algavate s\u00f5nade selgitusi.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<h2>Postimehe k\u00f5rval ka teised v\u00e4ljaanded<\/h2>\n<\/div>\n<div class=\"piano-after-paragraph article-body__item\"><\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Sellest k\u00f5igest oli Hermannile siiski v\u00e4he. 1885. aastal ta asutas ning koostas, toimetas ja andis v\u00e4lja esimest eestikeelset muusikaajakirja Laulu ja M\u00e4ngu Leht (1885\u20131898). Ajakiri jagas \u00f5petust nooditundmises, tutvustas nimekaid heliloojaid, t\u00f5i andmeid muusikaelu kohta meil ja mujal maailmas, kutsus \u00fcles arendama koorilaulu ja koguma rahvaviise. Ajakirja teine pool sisaldas noodimaterjali, peamiselt koorilaule. Laulu ja M\u00e4ngu Lehe noodilisas ilmus 13 aasta jooksul umbes 800 v\u00e4ga erineva tasemega muusikapala. Et ajakirjale rohkem lugejaid leida, lisas Hermann igasse numbrisse lihtsaid killukesi muusikaga seotud inimeste tegemistest, p\u00f5nevatest juhtumistest ning isegi argip\u00e4evaga seotud jutukesi ja nalju. Hermann n\u00e4gi ajakirjaga palju vaeva, muretses sinna ka pilte ja illustratsioone. Kahjuks see k\u00f5ik ei aidanud ja esimene muusikaajakiri l\u00f5petas tellijate puuduses (viimasel ilmumisaastal oli tellijaid 280).<\/p>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>1885. aasta l\u00f5pul ostis Hermann P\u00e4rnu kirjastajalt Alexander Bormilt 800 rublaga ajalehe Perno Postimees v\u00e4ljaandmis\u00f5iguse, nimetas ajalehe Postimeheks ja t\u00f5i Tartusse. Perno Postimehest sai Tartus lihtsalt Postimees ja filoloogiadoktor Hermannist sai 1886. aastaks selle omanik ning v\u00e4ljaandja. Juba 1886. aasta mais ostis Hermann Tartus ka Jakob Malocki tr\u00fckikoja ja kindlustas sellega oma v\u00e4ljaannetele iseseisva tr\u00fckkimisv\u00f5imaluse.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Hermann kujundas ja m\u00f5jutas oma Postimehega kogu Eesti ajakirjanduselu. 1887. aastal alustas Postimees esimese eestikeelse ajalehena ilmumist kolm korda n\u00e4dalas ja aastal 1891 hakkas Postimees ilmuma juba iga p\u00e4ev, v\u00e4lja arvatud p\u00fchap\u00e4evad ja riigip\u00fchad.<\/p>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>P\u00e4evalehe tuleku m\u00f5ju oma kaasajale ja tulevastele p\u00f5lvedele m\u00f5istis Hermann ise v\u00e4ga h\u00e4sti, kinnitades, et p\u00e4evaleht on samm kultuurrahvaks saamisel, sest t\u00e4nu p\u00e4evalehele hakkab k\u00f5ik, mis maailmas toimub, j\u00f5udma igap\u00e4evaselt ka eestlasteni.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Kui Hermann haigusest, pidevatest vaidlustest teiste ajalehtede toimetajatega (ajalehti oli palju, lugejate hulk piiratud) t\u00fcdinenult m\u00fc\u00fcs ajalehe Postimees 1896. aastal noortele rahvusmeelsetele haritlastele (Jaan\u00a0T\u00f5nisson, Oskar\u00a0Kallas, Karl\u00a0Koppel, Hendrik\u00a0Koppel) hakkas ta ise varsti ajalehest puudust tundma ja esitas 1904. aastal tr\u00fckiasjade peavalitsusele palve lubada tal asutada Tartusse uus ajaleht S\u00f5numed. Kuigi vastus tuli eitav, Hermann plaanist saada taas ajalehe omanikuks ja v\u00e4ljaandjaks, ei loobunud. Ta j\u00e4i ootele ja kui Tallinnas tuli m\u00fc\u00fcki Jakob K\u00f5rvi ajaleht Valgus, mis vaevles lugejate puuduses, sest K\u00f5rvi venemeelsest saksameelseks muutunud seisukohad olid eesti lugejale vastuv\u00f5tmatud, ostis Hermann selle ajalehe v\u00e4ljaandmis\u00f5iguse. Seda hoolimata vanade s\u00f5prade (n\u00e4iteks\u00a0Mihkel J\u00fcrmann, noorp\u00f5lves\u00f5ber ja Tarvastu kiriku\u00f5petaja ja teised) hoiatustest, et Hermann oma rahuliku ja veidi naiivse meelelaadiga ei sobi uute n\u00f5udmistega t\u00e4idetud aega. Hermann v\u00f5ttis laenu ja hakkas 1906. aasta 1. juulist Tallinnas v\u00e4lja andma p\u00e4evalehte Valgus. Ta ise oli veendunud, et tema kogemus ja oskused suudavad \u00fchtse rahvustundega kokku liita t\u00f6\u00f6lise, sulase, taluperemehe ja t\u00f6\u00f6sturi, seda hoolimata nende poliitilistest ja majanduslikest erihuvidest. Hermann lisas ajalehenumbri juurde teaduseraamatu ehk ents\u00fcklopeedia poognaid, tasuta. Ent ajalehele tuli vaid paarsada tellijat. Keeldudes uskumast, et sellist ajalehte ei ole vaja, p\u00fc\u00fcdis Hermann teisiti: ta muutis ajalehe nime H\u00fc\u00fcdjaks. Ajaleht H\u00fc\u00fcdja hakkas ilmuma 15. detsembril 1906. H\u00fc\u00fcdja j\u00f5udis Tallinnas 32 numbrini, siis j\u00e4i seisma. Hermann hellitas lootust j\u00e4tkata ajalehega Tartus, kuid seda ei juhtunud, tal polnud selleks raha ja v\u00f5lgu ei andnud enam keegi.<\/p>\n<div class=\"root flex article-body-content article-body-content--7\">\n<div class=\"flex--equal-width\">\n<div class=\"article-body\">\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Hoolimata k\u00f5ikidest raskustest ja probleemidest andis Hermann 1908. aastal v\u00e4lja veel kaks numbrit Laulu ja M\u00e4ngu Lehte. Ta n\u00e4gi \u00e4ra ka oma laulelduse (ooperi) \u00abUku ja Vanemuine\u00bb \u00f5nnestunud esiettekanded 1908. aasta 12. ja 13. septembril Vanemuises, 18. ja 19. septembril Tallinna Estonias, oktoobri l\u00f5pu ja novembri algusp\u00e4evadel Narvas ning 9. ja 10. novembril Peterburis. Ta oli seda lauleldust teiste t\u00f6\u00f6de k\u00f5rvalt kirjutanud peaaegu k\u00fcmme aastat, soovides anda rahvale t\u00e4iesti rahvuslikku lugu, rahvale tuttava sisu ja rahvaviisidega. Siis sai ta j\u00f5ud otsa.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<h2>Mis andis Hermannile selle tegutsemistahte ja -haarde?<\/h2>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Hermann tahtis elus edasi j\u00f5uda. Ta ei leppinud kunagi sellega, mis tal oli, vaid p\u00fc\u00fcdis kogu aeg ja visalt ikka enamat. Tal olid alati unistused ja tahtmine. Kui ta oli poisike, kes k\u00e4is kooliraha saamiseks suviti kooli\u00f5petaja karja hoidmas ja proovis k\u00e4tt kingsepa \u00f5pipoisina, tahtis ta saada k\u00fclakoolmeistriks. Seda ametit sai ta ka proovida, kuid juba kihelkonnakoolis kasvas ta tahtmine suuremaks: 1871. aastal, veel enne g\u00fcmnaasiumi l\u00f5pueksamite sooritamist, katsetas ta p\u00e4\u00e4su Peterburi konservatooriumisse. Tema klaverim\u00e4ng hinnati puudulikuks. Siis otsustas ta saada kiriku\u00f5petajaks ja 1873. aastal sai temast Tartu \u00fclikooli usuteaduskonna tudeng. Selsamal aastal viisistas ta lauluks Mihkel Veske luuletuse \u00abMingem \u00fcles m\u00e4gedele\u00bb, mille rahvas kohe omaks v\u00f5ttis ja mis t\u00f5i talle ka laiema tuntuse.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Olles sunnitud \u00f5pingud usuteaduskonnas katkestama (Hermann sattus 1878. aastal t\u00e4navakaklusesse baltisakslastega ning karistuseks pidi \u00fclikoolist lahkuma), suundus ta \u00f5ppima Leipzigi \u00fclikooli hoopis keeleteadust. Kodust tal majanduslikku tuge ei olnud, aga ta ei p\u00f5lanud halvaks \u00fchtegi t\u00f6\u00f6d, et end \u00e4ra elatada. Hermanni p\u00fc\u00fcdu hariduse poole toetasid ka lahked abistajad: eelk\u00f5ige t\u00e4dimees Gustav Goldmann ja Gustav Beermann, P\u00f5ltsamaa kihelkonnakooli juhataja.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"root flex article-body-content article-body-content--9\">\n<div class=\"flex--equal-width\">\n<div class=\"article-body\">\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>P\u00e4rast \u00f5pinguaastaid (1878\u20131880) Leipzigis naasis Hermann kodumaale 1880. aastal filosoofiadoktorina, haritud ja rahulolev, t\u00e4is tulist tahtmist ja vaimustust t\u00f6\u00f6tada oma isamaa heaks. Leipzigis oli ta j\u00f5udnud arusaamisele, et kiriku\u00f5petajaks ei oleks ta nagunii sobinud ning et temast peab kodumaal saama hoopis \u00abredaktor\u00bb ehk ajalehetoimetaja ja tr\u00fckikojaomanik. Hermann tahtis j\u00f5uda oma ajakirja v\u00f5i ajaleheni.<\/p>\n<blockquote><p>Hermanni paljude soovide t\u00e4itumisele aitasid kaasa tema t\u00f6\u00f6kus ja edasip\u00fc\u00fcdlikkus.<\/p><\/blockquote>\n<div class=\"root flex article-body-content article-body-content--9\">\n<div class=\"flex--equal-width\">\n<div class=\"article-body\">\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Hermanni paljude soovide t\u00e4itumisele aitasid kaasa tema t\u00f6\u00f6kus ja edasip\u00fc\u00fcdlikkus. Kindlasti ka see, et ta ei j\u00e4\u00e4nud kunagi pettununa k\u00e4ed r\u00fcpes istuma ja norutama, vaid p\u00fc\u00fcdis k\u00f5igest hoolimata ikka ja j\u00e4lle otsast alustada. Ta oli valmis katsetama ja riskima.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<h2>Kus ja millised olid aga Hermanni tee komistuskivid?<\/h2>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Hermanni tehtu hindamisel on ikka, juba alates tema kaasaegsetest kriitikutest ja Villem Reimani kirjutatud nekroloogist, j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lama hinnang, et ta tegi k\u00fcll palju, aga ikka j\u00e4i puudu \u00abpeenike, pikemat aega n\u00f5udev v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine\u00bb. Selle k\u00f5rval on nimetatud ka Hermanni naiivsust ajalehetoimetajana, kiiret solvumist, tahtmist iseennast ja oma t\u00f6\u00f6d vaid \u00fcliv\u00f5rdes kiita.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>K\u00f5ige armutuma hinnangu on andnud Hermannile Eduard Vilde, kes ise t\u00f6\u00f6tas \u00f5ige mitu aastat (1887\u20131890 ja 1893\u20131896) Hermanni juures Postimehe toimetuses. Vilde s\u00f5nade j\u00e4rgi oli Hermanni ajalehtedes k\u00f5ige paremini toimetatud rubriik \u00abM\u00f5ndasugust\u00bb, ta olnud poliitikas niisama ilms\u00fc\u00fcta nagu h\u00e4rg selles, et ta lehm ei ole ning pealegi olnud ta ajakirjanduse parisnik, sest nagu hobuseparisnik hobuseid, n\u00f5nda m\u00fc\u00fcnud ja ostnud Hermann ajalehti.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"root flex article-body-content article-body-content--11\">\n<div class=\"flex--equal-width\">\n<div class=\"article-body\">\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Vilde hinnang n\u00e4ib \u00fclekohtusena. Poliitilise p\u00e4evalehe toimetajana oli Hermann t\u00f5esti kavaluseta, usaldav ja naiivne. Ta tahtis toimetada rahus ja s\u00f5pruses, m\u00f5istvalt ja tasakaalukalt, aga aeg, mil ta p\u00e4evalehte juhtis \u2013 19. sajandi l\u00f5pp ja 20.sajandi algus \u2013 ootas p\u00e4evalehelt seisukohti mitmetes majandus- ja p\u00e4evapoliitilistes k\u00fcsimustes, mitte vaid ilu- ja rahvusmeele kasvatamist. Aeg oma n\u00f5udmiste ja vajadustega muutus kiiremini kui Hermann valmis oli.<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Iseenda oskustes ja kogemustes oli ta veendunud ning enda saavutuste ja tulemustega rahul. Kriitika suhtes oli ta v\u00e4ga hell ja uskus, et teda kritiseeritakse liialt ja \u00fclekohtuselt kadeduse p\u00e4rast. See kurnas teda sisemiselt. N\u00e4iteks Hermann ei k\u00e4inud 30. mail 1908. aastal Tapal toimunud Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eestimaa Rahvahariduse Seltsi Tallinna osakonna \u00fchisel koosolekul, kus arutati eesti keele \u00f5igekirja. Samas oli ta solvunud, et tema t\u00f6\u00f6d ei ole seal v\u00e4\u00e4riliselt hinnatud ja kirjutas nii: \u00abMinule ainsale t\u00f5esti Eesti keele kasuks elavale mehele ju m\u00f5ju ega t\u00e4helepanemist ei anta ja paremat hoolitsemise kohta ega meest meil ei ole.\u00bb Samasugust sisemist kibestumist kohtab Hermanni puhul palju.<\/p>\n<blockquote><p>K\u00f5ik p\u00e4\u00e4dis sellega, et v\u00f5lausaldajad \u00e4hvardasid 1907. aastal ka Hermanni perekonna elumaja k\u00e4est v\u00f5tta.<\/p><\/blockquote>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Siiski oli Hermannil l\u00e4bi elu veel \u00fcks suur mure: raha. Seda oli tal napilt noorusajal, aga siis aitasid mitmed lahked abistajad, eelk\u00f5ige t\u00e4dimees Gustav Goldmann ja Gustav Beermann, P\u00f5ltsamaa kihelkonnakooli juhataja. Kuid aastast 1880 oli tal perekond, abikaasa ja riburada kasvamas neli last, kes vajasid rohkem hoolitsust ja hulga rohkem elamisraha. Rahva heaks ja nimel tehtavale t\u00f6\u00f6le (ents\u00fcklopeedia, ajalehed Valgus ja H\u00fc\u00fcdj) maksis ta iseenda tagavaradest ja laenudest juurde. Nii juhtuski, et majanduslik edukus, millele ta pani aluse 1892. aastal, ostes Tartus praegusele Veski t\u00e4navale suurema krundi, kuivas alates 1902. aastast suurt krunti t\u00fckeldades ja m\u00fc\u00fces tasapisi kokku. K\u00f5ik p\u00e4\u00e4dis sellega, et v\u00f5lausaldajad \u00e4hvardasid 1907. aastal ka Hermanni perekonna elumaja k\u00e4est v\u00f5tta. Endised v\u00f5lad s\u00f5id tagasihoidlikku \u00fclikooli eesti keele lektori palka (800 rubla aastas). T\u00f5nisson tegi 1907. aastal ajalehes Postimees \u00fcleskutse, et suvel Viljandis \u00abKoidu\u00bb seltsi poolt kavatsetava Viljandimaa laulupeo sissetulek v\u00f5iks minna Hermanni toetuseks. T\u00f5nissoni plaan oli muidugi suurem: sissetulekuna saadud raha eest v\u00f5iks osta Hermanni kodumaja, lubada selles elada Hermannil ja tema perel ning maja v\u00f5iks edaspidi j\u00e4\u00e4da \u00abkunstnike koduks\u00bb, kus saavad oma vanadusp\u00f5lve veeta inimesed, kes oma loominguga on rahvast harinud ja vaimselt toitnud, kuid elup\u00e4evade l\u00f5pul j\u00e4\u00e4nud p\u00fcsiva sissetulekuta. T\u00f5nissoni ettepanekut toetasid k\u00f5ik Tallinna ajalehed. Kuid Viljandi l\u00fckkas T\u00f5nissoni ettepaneku tagasi, leides, et ei ole Tartu meeste asi ette \u00f6elda, kuidas ja mille heaks nemad oma laulupidu korraldavad, kinnitades, et: \u00abViljandi ei painuta end kellegi autoriteedi alla.\u00bb<\/p>\n<\/div>\n<div class=\"article-body__item article-body__item--htmlElement\">\n<p>Hermanni elu pluss- ja miinuspunktide kokku rehkendamine ei muuda midagi. Tema tegi oma t\u00f6\u00f6d parima oskuse ja tahtmisega. Hermanni t\u00f6\u00f6d tasub teada ja m\u00e4letada ja sellest parimat edasi viia. P\u00e4evaleht Postimees on selle parim kinnitus.<\/p>\n<p><em>Ilmus 14. augustil 2024<\/em> <a href=\"https:\/\/www.postimees.ee\/8077570\/postimehe-parnass-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><em>Postimehes<\/em><\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Karl August Hermann (1851\u20131909) oli Eesti laulupidude juht, dirigent, helilooja, muusikaelu v\u00e4simatu edendaja. Aga ta oli ka eesti kirjandusloo koostaja, luuletaja, eesti keele lektor \u00fclikoolis, eesti keele arendaja (temalt p\u00e4rinevad &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/\" class=\"more-link\">Continue reading<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":true,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2},"jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-704","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-postimehe-parnass"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.8 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe - Jaan T\u00f5nissoni Selts<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe - Jaan T\u00f5nissoni Selts\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Karl August Hermann (1851\u20131909) oli Eesti laulupidude juht, dirigent, helilooja, muusikaelu v\u00e4simatu edendaja. Aga ta oli ka eesti kirjandusloo koostaja, luuletaja, eesti keele lektor \u00fclikoolis, eesti keele arendaja (temalt p\u00e4rinevad &hellip; Continue reading &quot;POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe&quot;\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Jaan T\u00f5nissoni Selts\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-09-28T15:05:03+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-09-28T15:05:14+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"KoodiJaan\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"KoodiJaan\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"KoodiJaan\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d\"},\"headline\":\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe\",\"datePublished\":\"2024-09-28T15:05:03+00:00\",\"dateModified\":\"2024-09-28T15:05:14+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/\"},\"wordCount\":1725,\"articleSection\":[\"POSTIMEHE PARNASS\"],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/\",\"name\":\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe - Jaan T\u00f5nissoni Selts\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2024-09-28T15:05:03+00:00\",\"dateModified\":\"2024-09-28T15:05:14+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/2024\\\/09\\\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/\",\"name\":\"Jaan T\u00f5nissoni Selts\",\"description\":\"\u201eVaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi.\u201c\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d\",\"name\":\"KoodiJaan\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"KoodiJaan\"},\"url\":\"https:\\\/\\\/tonissoniselts.ee\\\/2026\\\/author\\\/koodijaan\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe - Jaan T\u00f5nissoni Selts","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe - Jaan T\u00f5nissoni Selts","og_description":"Karl August Hermann (1851\u20131909) oli Eesti laulupidude juht, dirigent, helilooja, muusikaelu v\u00e4simatu edendaja. Aga ta oli ka eesti kirjandusloo koostaja, luuletaja, eesti keele lektor \u00fclikoolis, eesti keele arendaja (temalt p\u00e4rinevad &hellip; Continue reading \"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe\"","og_url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-\u27e9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/","og_site_name":"Jaan T\u00f5nissoni Selts","article_published_time":"2024-09-28T15:05:03+00:00","article_modified_time":"2024-09-28T15:05:14+00:00","author":"KoodiJaan","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"KoodiJaan","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/"},"author":{"name":"KoodiJaan","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#\/schema\/person\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d"},"headline":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe","datePublished":"2024-09-28T15:05:03+00:00","dateModified":"2024-09-28T15:05:14+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/"},"wordCount":1725,"articleSection":["POSTIMEHE PARNASS"],"inLanguage":"et"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/","url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/","name":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe - Jaan T\u00f5nissoni Selts","isPartOf":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#website"},"datePublished":"2024-09-28T15:05:03+00:00","dateModified":"2024-09-28T15:05:14+00:00","author":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#\/schema\/person\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-karl-august-hermann-tegi-postimehest-esimese-eestikeelse-paevalehe\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Karl August Hermann tegi Postimehest esimese eestikeelse p\u00e4evalehe"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#website","url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/","name":"Jaan T\u00f5nissoni Selts","description":"\u201eVaim on, mis elustab. Idee ehk aade viib edasi.\u201c","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/#\/schema\/person\/c87bc513b1ed47b44e2710391941232d","name":"KoodiJaan","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3fe2a0cfc2ee661b5a3916d136f6245bbd0496e81f5bd0a006181bbe5dd1ac74?s=96&d=mm&r=g","caption":"KoodiJaan"},"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/author\/koodijaan\/"}]}},"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_featured_media_url":"","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p9NV9P-bm","jetpack-related-posts":[{"id":706,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-uks-vankumatu-ja-vasimatu-toomees\/","url_meta":{"origin":704,"position":0},"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 \u00dcks vankumatu ja v\u00e4simatu t\u00f6\u00f6mees","author":"KoodiJaan","date":"28\/09\/2024","format":false,"excerpt":"Ajalehe Postimees toimetuses on aegade algusest t\u00f6\u00f6tanud inimesi, kelle panus ajalehe igap\u00e4evasesse ilmumisse j\u00e4\u00e4b esialgu m\u00e4rkamatuks. Nad teevad oma t\u00f6\u00f6d v\u00e4simatu hoolega ja on aegasid, mil nende t\u00f6\u00f6 kindlustab ajalehe probleemitu ilmumise. \u00dcks selliseid inimesi oli Hindrik (ka Hendrik ja Heinrich) Prants (1858\u20131932), keda juhtis ajakirjanduse p\u00f5llule sisemine tung ja\u2026","rel":"","context":"In &quot;POSTIMEHE PARNASS&quot;","block_context":{"text":"POSTIMEHE PARNASS","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/category\/postimehe-parnass\/"},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":701,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-uhest-ei-piisa-ajaleht-vajab-koike-tahtmist-ideid-raha-ja-tood\/","url_meta":{"origin":704,"position":1},"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 \u00dchest ei piisa. Ajaleht vajab k\u00f5ike: tahtmist, ideid, raha ja t\u00f6\u00f6d","author":"KoodiJaan","date":"28\/09\/2024","format":false,"excerpt":"Kui Johann Voldemar Jannsen 1863. aasta l\u00f5pul Tartusse kolis, et hakata seal v\u00e4lja andma oma ajalehte Eesti Postimees ehk N\u00e4ddalaleht, sai Perno Postimees uue tegevtoimetaja. Uus toimetaja tutvustas end \u00f5ige arglikult 1863. aasta 25. detsembri numbri esimesel lehek\u00fcljel \u00abuue \u00ableiva-vanemana\u00bb\u00bb ja sama lehenumbri neljandal lehek\u00fcljel kinnitas ta iseenda v\u00e4rsket ametit,\u2026","rel":"","context":"In &quot;POSTIMEHE PARNASS&quot;","block_context":{"text":"POSTIMEHE PARNASS","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/category\/postimehe-parnass\/"},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":699,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2024\/09\/postimehe-parnass-%e2%9f%a9-johann-voldemar-jannsenile-oli-ajaleht-opetuse-jagamiseks\/","url_meta":{"origin":704,"position":2},"title":"POSTIMEHE PARNASS \u27e9 Johann Voldemar Jannsenile oli ajaleht \u00f5petuse jagamiseks","author":"KoodiJaan","date":"28\/09\/2024","format":false,"excerpt":"Johann Voldemar Jannsen oli V\u00e4ndra m\u00f5isa vesiveski m\u00f6ldri poeg. Tema esimesed eluaastad m\u00f6\u00f6dusid muretult veski ootamisetoas veskiliste jutte kuulates. Mitte ainult rahvajutud, vaid ka mahlased k\u00f5nek\u00e4\u00e4nud ja vanas\u00f5nad, kujundlik ja v\u00e4rvikas s\u00f5navara said talle siit kenasti selgeks. P\u00e4rast isa surma algas tema karjasepoisip\u00f5li kauges metsatalus. Poisi r\u00f5\u00f5muks kestis see siiski\u2026","rel":"","context":"In &quot;POSTIMEHE PARNASS&quot;","block_context":{"text":"POSTIMEHE PARNASS","link":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/category\/postimehe-parnass\/"},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":315,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2019\/04\/selts-soovitab-etendus-uksi-lehekuu-poues\/","url_meta":{"origin":704,"position":3},"title":"Selts soovitab: etendus &#8220;\u00dcksi lehekuu p\u00f5ues&#8221;","author":"KoodiJaan","date":"13\/04\/2019","format":false,"excerpt":"Jaan T\u00f5nissoni Seltsi liige, folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane\u00a0Loone Ots, on kirjutanud n\u00e4idendi \"\u00dcksi lehekuu p\u00f5ues\". Lavastus r\u00e4\u00e4gib Eesti riigimehe Jaan T\u00f5nissoni elust, tehes sissevaate nii tema poliitilistesse kui filosoofilis-usulistesse vaadetesse, aga n\u00e4idates ka suure riigimehe inimlikku k\u00fclge. Jaan T\u00f5nisson oli Eesti poliitik ja riigimees, kelle tegevus Eesti Vabariigi juhtimisel on\u2026","rel":"","context":"Similar post","block_context":{"text":"Similar post","link":""},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]},{"id":303,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2019\/04\/jaan-tonissoni-selts-seadis-uusi-sihte\/","url_meta":{"origin":704,"position":4},"title":"Jaan T\u00f5nissoni Selts seadis uusi sihte","author":"KoodiJaan","date":"07\/04\/2019","format":false,"excerpt":"Jaan T\u00f5nissoni Selts pidas laup\u00e4eval aasta \u00fcldkoosolekut ja t\u00e4histas oma tegevuse 5. aastap\u00e4eva. Vastavalt juba kujunenud traditsioonile algas koosolek s\u00f5nav\u00f5tuga inimeselt, kelle t\u00f6\u00f6d ja tegevust kannab ja saadab loomup\u00e4rane vaimsus ja eetilisus, austus oma keele ja kultuuri vastu. Oma t\u00f6\u00f6st lavakunstikateedri k\u00f5nekunsti ja eesti keele \u00f5ppej\u00f5una r\u00e4\u00e4kis Anu Lamp. Seltsi\u2026","rel":"","context":"Similar post","block_context":{"text":"Similar post","link":""},"img":{"alt_text":"","src":"https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/2019-04-06-JTS-5.-aastap%C3%A4ev-006.jpg?fit=1200%2C731&ssl=1&resize=350%2C200","width":350,"height":200,"srcset":"https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/2019-04-06-JTS-5.-aastap%C3%A4ev-006.jpg?fit=1200%2C731&ssl=1&resize=350%2C200 1x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/2019-04-06-JTS-5.-aastap%C3%A4ev-006.jpg?fit=1200%2C731&ssl=1&resize=525%2C300 1.5x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/2019-04-06-JTS-5.-aastap%C3%A4ev-006.jpg?fit=1200%2C731&ssl=1&resize=700%2C400 2x, https:\/\/i0.wp.com\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/2019-04-06-JTS-5.-aastap%C3%A4ev-006.jpg?fit=1200%2C731&ssl=1&resize=1050%2C600 3x"},"classes":[]},{"id":63,"url":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/2018\/02\/jaan-tonissoni-selts-avab-tartu-rahu-aastapaeval-parnus-jaani-koodi\/","url_meta":{"origin":704,"position":5},"title":"Jaan T\u00f5nissoni Selts avab Tartu rahu aastap\u00e4eval P\u00e4rnus Jaani koodi","author":"KoodiJaan","date":"02\/02\/2018","format":false,"excerpt":"Jaan T\u00f5nissoni Seltsi eestvedamisel on reedel, Tartu rahu 98. aastap\u00e4eval P\u00e4rnu Vanalinna kooli aulas kaks k\u00f5igile \u00f5ppijaile avatud koolitundi, mis on p\u00fchendatud riigimees Jaan T\u00f5nissonile. 2018 on Eesti riigimehe Jaan T\u00f5nissoni juubeliaasta, 22. detsembril m\u00f6\u00f6dub 150 aastat tema s\u00fcnnist. Juba 120 aastat tagasi t\u00f5usis noor Jaan Postimehe toimetajana ning aktiivse\u2026","rel":"","context":"Similar post","block_context":{"text":"Similar post","link":""},"img":{"alt_text":"","src":"","width":0,"height":0},"classes":[]}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=704"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/704\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":705,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/704\/revisions\/705"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=704"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=704"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tonissoniselts.ee\/2026\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}