Jaan Tõnissoni Seltsi eestvedamisel on reedel, Tartu rahu 98. aastapäeval Pärnu Vanalinna kooli aulas kaks kõigile õppijaile avatud koolitundi, mis on pühendatud riigimees Jaan Tõnissonile.
2018 on Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni juubeliaasta, 22. detsembril möödub 150 aastat tema sünnist. Juba 120 aastat tagasi tõusis noor Jaan Postimehe toimetajana ning aktiivse Eesti majandus- ja ühiskondliku elu tegelasena eestlaste rahvuslikuks liidriks. Tõnissoni kõrvale kerkisid hiljem ka teised, tänapäeval võib-olla rohkem tuntud. Tõnisson jätkas järjekindlalt ja aktiivselt Eesti ühiskonna ning hiljem riigielu mõjutamist kuni hukkamiseni nõukogude võimurite poolt 1941. aastal.
Koodi Jaaniks kutsutud Tõnisson käivitas Eesti ühiskonna, valmistas rahvast ette riiklikuks iseseisvuseks ning suunas meie arengut Lääne väärtusruumi. Jaani dekodeerimine on aktuaalne ka tänapäeval, sest nagu möödunud sajandi alguseski, vajame rohkem koostööoskusi, ühiste väärtuste tunnustamist ja selgeid sihte silme ees. Seda kõike andiski rahvale Jaan Tõnissoni väga põhimõtteline, järjekindel ja intelligentne tegevus.
Jaan Tõnissoni Selts on võtnud selle aasta ülesandeks eeskätt noortele Jaani Koodi avada ja rääkida sageli unustusse jäänud suurmehest. Tõnisson võib tunduda kauge aja tegelane, aga on endiselt moodne, moodsalt öeldes – peame te koodi lahti tegema.
Tõnissoni dekodeerides räägib Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk sündmustest Eestis ja maailmas Tõnissoni-aegade alguses, ajal, kui samm-sammult Eesti riiki loodi. Tõnissoni Seltsi juhatuse liige Aimar Altosaar räägib Tõnissoni noorpõlvest, koolidest, kus ta õppinud on ja kuidas temast kujunes nii silmapaistev ja mõjukas tegelane.
Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudist aga räägib Tõnissonist kui rahvajuhist.
****
Jaan Tõnisson – riigimees, mõtleja, lehemees, hariduse edendaja, ühistegevuse innustaja – on olnud eeskuju ja suunaja nii paljudel elualadel, et temast jätkub ainest pea igas Eesti kooli õppekavas. Ta oli oma ajast ees. Aatemees, keda peab teadma iga eestlane ning temalt on õppida tulevatelgi põlvedel. Peame ikka veel õppima ühiste väärtuste tunnustamist, koostööd ning nii mõistma meie ühiseid sihte silme ees ja just seda püüdiski Tõnisson iseenda põhimõttelise ja järjekindla tegevusega õpetada.
Järgmine Koodi Jaani dekodeerimise üritus on Vana-Võidus 2. märtsil. Viljandi Kutseõppekeskuses on pealkirjaks Tõnissoni öeldu: „Kutseharidus on Eesti majanduse vereringe“.