Jaan Tõnissoni Selts pidas laupäeval aasta üldkoosolekut ja tähistas oma tegevuse 5. aastapäeva. Vastavalt juba kujunenud traditsioonile algas koosolek sõnavõtuga inimeselt, kelle tööd ja tegevust kannab ja saadab loomupärane vaimsus ja eetilisus, austus oma keele ja kultuuri vastu. Oma tööst lavakunstikateedri kõnekunsti ja eesti keele õppejõuna rääkis Anu Lamp.
Seltsi möödunud aasta tegevusaruande arutamisel olid kõik kohalviibijad üksmeelsed, et aasta tähtsündmuse, Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva, korraldamisega, tuli selts toime edukalt tänu Tartu linna, ülikooli, Vanemuise teatri, Eesti Üliõpilaste Seltsi, riigikantselei, ajalehe Tartu Postimees ja Pauluse kiriku abile. Tartu päeva, 22. detsembri, õnnestumise tagas kõiki päeva korraldajaid ja päeval osalejaid liitnud arusaam, et ainult koostöö annab hea tulemuse.
Vaidlused ja eriarvamused puhkesid siis, kui kerkis küsimus, milline on seltsi tegevuse uus mitmeaastane ülesanne. Jaan Tõnissoni enda ehitatud kogu kunagises Tööstuse (nüüd Anna Haava) tänaval on kinnisvaraarenduse firma omanduses, renoveeritud ja korda tehtud. Seltsil pole raha, et seda maja ära osta ja pole ka äriplaani, et maja üleval pidada. Seltsi auväärsed liikmed eesotsas härra Agu Kulliga olid aga jätkuvalt seda meelt, et tuleb jätkata läbirääkimisi linna ja valitsuse juhtidega leidmaks võimalusi, kuidas jätta Jaan Tõnissoni kodumaja avalikku kasutusse. Näiteks seltside kooskäimise majana, sest vajadus ühtehoidmise ja kooskäimise järele ei vähene, vaid pigem kasvab. Tõnissoni kodumaja kõrval tõi aga seltsi uus liige Sergei Metlev tähelepanu keskpunkti küsimuse, miks ei ole Tallinna linnaruumis mitte ühtegi Jaan Tõnissoni nime kandvat tänavat, väljakut või hoonet, ausambast rääkimata. Metlevi ettepanek oli väga konkreetne: Jaan Tõnissoni nime võiks saada suure superministeeriumi hoone ees olev väljak, mille keskel oleks koht ka sobivale mälestusmärgile. Jaan Tõnissoni viimine Tallinna linnapilti tundus kõigile koosolekul viibijaile vajalik ja õige ning selts hakkab selle nimel tegutsema.
Nende suurte ettevõtmiste kõrval jätkame muidugi ka oma juba traditsiooniliste tegevustega. Näiteks liigume mööda Eesti haridusasutusi koolinoortele suunatud ettekannetesarjaga „Jaani kood“, mis tuletab meelde, et Tõnissoni mõtted ja algatused pole iganenud ning väärivad uues kuues edasi kestmist ka 21.sajandil, korraldame Mursil, Jaan Tõnissoni sünnikodus, talgupäevi ning 3. juulil mälestame Jaan Tõnissoni, tema aega ja kaasteelisi Raadi kalmistul ning sellele järgneval ettekandekoosolekul. Selle aasta ettekandekoosolek on muidugi pühendatud laulupidudele, sest eks saanud Jaan Tõnissongi laiemale seltskonnale tuntuks just tänu 1894. aasta laulupeole, kus ta oli kirjatoimetaja ja asjaajaja.
Üldkoosolek valis seltsi juhatusse Aimar Altosaare ja Harry Ahlandi asemel Epp Alatalu, Reimo Rehkli ja Sergei Metlevi. Juhatuses jätkavad Ave Soeorg, Riina Kala, Agu Kull, Trivimi Velliste, Aare Pällin, Krista Aru, Liina Kessa.
Fotode autor: Peeter Talvar