Tartu linn korrastab Jaan Tõnissoni platsi tänavamüüri
Esmaspäeval, 29. aprillil alustab ehitusfirma Haspo Jaan Tõnissoni platsi tänavamüüri korrastamist.
Tänavamüür on ajaga kannatada saanud ning vajab oma korralist puhastamist ja parandamist. Tööd Jaan Tõnissoni ausamba platsil algavad esmaspäeval, 29. aprillil ja lõppevad 17. mail. Tööde maksumus on 7588 eurot.
Tartu linnavalitsuse nõuniku Indrek Mustimetsa sõnul on Jaan Tõnissoni ausamba ja selle platsi näol tegemist Tartu vanalinna ühe olulisema avaliku ruumi osaga, mille naabruses asuvad tähtsad ülikooli, hariduse ja arhitektuuripärandiga seotud objektid. “Nii meie ausambad ja mälestuspaigad kui ka nende ümbrus peavad olema korras ning linn seisab hea selle eest, et me ei unustaks meile kalleid paiku ja mälestusmärke,” lisas Mustimets.
Jaan Tõnissoni monument on püstitatud Eesti riigivanema, peaministri ning Postimehe väljaandja ja peatoimetaja Jaan Tõnissoni mälestuseks.
Monument asub Gildi ja Ülikooli tänava nurgal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal ning see avati 2001. aastal.
Info: Tartu linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets 506 3076
Jaan Tõnissoni Seltsi liige, folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane Loone Ots, on kirjutanud näidendi “Üksi lehekuu põues”. Lavastus räägib Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni elust, tehes sissevaate nii tema poliitilistesse kui filosoofilis-usulistesse vaadetesse, aga näidates ka suure riigimehe inimlikku külge.
Jaan Tõnisson oli Eesti poliitik ja riigimees, kelle tegevus Eesti Vabariigi juhtimisel on jätnud meie ajalukku olulise jälje. Samas oli tegemist tavalise inimesega, kelles lisaks aatelisusele ja patriotismile lõid aeg-ajalt välja ka kired ja emotsioonid. Lavastus “Üksi lehekuu põues” on pühendatud Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale ja ühtlasi ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale.
Lavastust korraldab 2018. aasta maikuus loodud mittetulundusühing @TikerKultuur, mille eesmärgid on Eesti teatripildi ilmestamine omanäoliste väikesemahuliste teatrilavastustega ning professionaalse ja heal tasemel teatrikunsti esitamine nii suuremates keskustes kui ka väiksemates kohtades üle Eesti. MTÜ eestvedaja on näitleja ja produtsent Mihkel Tikerpalu, kes aastatel 2015-2018 tegutses ka teatriühenduse Misanzen produtsendina.
Lavastuse alusmaterjaliks on Loone Otsa kirjutatud mononäidend “Üksi lehekuu põues”, mis räägib Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni elust, tehes sissevaate nii tema poliitilistesse kui filosoofilis-usulistesse vaadetesse, aga näidates ka suure riigimehe inimlikku külge.
Etendus kestab 1,5 tundi ja on ühes vaatuses.
Lavastuse esietendus toimub 20. aprillil 2019. aastal Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis.
Etendused toimuvad 20., 22. aprillil ja 12.mail Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis, 28. mail Viljandis Ugala teatri väikses saalis ning 30. mail ja 16. juunil Tallinnas NUKU teatri ovaalsaalis.
Piletid etendusele müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.
Jaan Tõnissoni Selts pidas laupäeval aasta üldkoosolekut ja tähistas oma tegevuse 5. aastapäeva. Vastavalt juba kujunenud traditsioonile algas koosolek sõnavõtuga inimeselt, kelle tööd ja tegevust kannab ja saadab loomupärane vaimsus ja eetilisus, austus oma keele ja kultuuri vastu. Oma tööst lavakunstikateedri kõnekunsti ja eesti keele õppejõuna rääkis Anu Lamp.
Anu Lamp tegi ettekande oma tööst lavakunstikateedri kõnekunsti ja eesti keele õppejõuna.
Seltsi möödunud aasta tegevusaruande arutamisel olid kõik kohalviibijad üksmeelsed, et aasta tähtsündmuse, Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva, korraldamisega, tuli selts toime edukalt tänu Tartu linna, ülikooli, Vanemuise teatri, Eesti Üliõpilaste Seltsi, riigikantselei, ajalehe Tartu Postimees ja Pauluse kiriku abile. Tartu päeva, 22. detsembri, õnnestumise tagas kõiki päeva korraldajaid ja päeval osalejaid liitnud arusaam, et ainult koostöö annab hea tulemuse.
Vaidlused ja eriarvamused puhkesid siis, kui kerkis küsimus, milline on seltsi tegevuse uus mitmeaastane ülesanne. Jaan Tõnissoni enda ehitatud kogu kunagises Tööstuse (nüüd Anna Haava) tänaval on kinnisvaraarenduse firma omanduses, renoveeritud ja korda tehtud. Seltsil pole raha, et seda maja ära osta ja pole ka äriplaani, et maja üleval pidada. Seltsi auväärsed liikmed eesotsas härra Agu Kulliga olid aga jätkuvalt seda meelt, et tuleb jätkata läbirääkimisi linna ja valitsuse juhtidega leidmaks võimalusi, kuidas jätta Jaan Tõnissoni kodumaja avalikku kasutusse. Näiteks seltside kooskäimise majana, sest vajadus ühtehoidmise ja kooskäimise järele ei vähene, vaid pigem kasvab. Tõnissoni kodumaja kõrval tõi aga seltsi uus liige Sergei Metlev tähelepanu keskpunkti küsimuse, miks ei ole Tallinna linnaruumis mitte ühtegi Jaan Tõnissoni nime kandvat tänavat, väljakut või hoonet, ausambast rääkimata. Metlevi ettepanek oli väga konkreetne: Jaan Tõnissoni nime võiks saada suure superministeeriumi hoone ees olev väljak, mille keskel oleks koht ka sobivale mälestusmärgile. Jaan Tõnissoni viimine Tallinna linnapilti tundus kõigile koosolekul viibijaile vajalik ja õige ning selts hakkab selle nimel tegutsema.
Nende suurte ettevõtmiste kõrval jätkame muidugi ka oma juba traditsiooniliste tegevustega. Näiteks liigume mööda Eesti haridusasutusi koolinoortele suunatud ettekannetesarjaga „Jaani kood“, mis tuletab meelde, et Tõnissoni mõtted ja algatused pole iganenud ning väärivad uues kuues edasi kestmist ka 21.sajandil, korraldame Mursil, Jaan Tõnissoni sünnikodus, talgupäevi ning 3. juulil mälestame Jaan Tõnissoni, tema aega ja kaasteelisi Raadi kalmistul ning sellele järgneval ettekandekoosolekul. Selle aasta ettekandekoosolek on muidugi pühendatud laulupidudele, sest eks saanud Jaan Tõnissongi laiemale seltskonnale tuntuks just tänu 1894. aasta laulupeole, kus ta oli kirjatoimetaja ja asjaajaja.
Üldkoosolek valis seltsi juhatusse Aimar Altosaare ja Harry Ahlandi asemel Epp Alatalu, Reimo Rehkli ja Sergei Metlevi. Juhatuses jätkavad Ave Soeorg, Riina Kala, Agu Kull, Trivimi Velliste, Aare Pällin, Krista Aru, Liina Kessa.
Vasakult paremale: Agu Kull, Trivimi Velliste, Liina Kessa, Reimo Rehkli, Krista Aru, Sergei Metlev, Ave Soeorg, Aare Pällin, Riina Kala ja Epp Alatalu
1928. aastal parandas Tõnisson suhteid Rootsiga, tehes sinna riigivanemana riigivisiidi ning valmistades nii ette kuningas Gustav V vastukülaskäiku 1929. aastal. Tõnissoni eesmärgiks oligi Eesti lähendamine Skandinaavia maadele, sest ta taipas, et Balti riikide omavaheline liit jääks välisjulgeoleku tagamiseks liialt nõrgaks. Ent Rootsi ei olnud liidust Eestiga reaalselt huvitatud ja hilisemad valitsused asusid otsima hoopis Poola toetust. Lõpptulemuseks oli see, et tuge ei saadud kusagilt ning Eesti pidi leppima nõrga ja lõdvalt seotud Balti Liiduga.
Selle aasta 22. detsembril möödub sada viiskümmend aastat Jaan Tõnissoni, kahekordse riigivanema ja riigikogu esimehe, XX sajandi esimese poole Eesti ühe rahvajuhi, ajalehe Postimees omaniku ja väljaandja, Tartu Ülikooli ühistegevuse professori ja Tartu linna aukodaniku sünnist.
Kuid 3. juulil möödub seitsekümmend seitse aastat 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud oma kodus ööl vastu 13. detsembrit 1940. aastal, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni asjadega kohver. 4. juulil Tallinnast Venemaa vangilaagritesse evakueeritud vangide nimekirjast oli Jaan Tõnissoni nimi maha tõmmatud. Nii need asjaolud kui ka mitu teist põhjust lubavad arvata, et Jaan Tõnissoni ei viidud Eestist ära, vaid ta lasti koos vähemalt kolmeteistkümne teise vangiga 1941. aastal ööl vastu 3. juulit maha. Dokumendid selle kohta puuduvad. Teadmata on ka, kus ta maha lasti ning kus on tema matmispaik.
Jaan Tõnissoni soov oli puhata kord Tartu Raadi kalmistul, tema enda poolt ostetud perekonna hauaplatsil. Nüüd seisab hauaplatsil vaid Jaan Tõnissoni mälestuseks tema sünnitalust, Viljandimaalt Mursilt, toodud ja kunstnik Ain Ilvese kujundatud mälestuskivi.
Jaan Tõnissoni Selts kutsub kõiki 3. juulil kell 12 Raadi kalmistule Jaan Tõnissoni mälestuskivi juurde. Jaan Tõnissoni mälestuskiri juures kõnelevad et EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Kristjan Silm ja Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.
Jaan Tõnissoni mälestuspäev jätkub kell 13. 15 Peetri kirikus ettekannetega, mis on pühendatud Jaan Tõnissonile ning tema sõpradele ja kaasteelistele, Oskar ja Aino Kallasele, Peeter Põllule ja Heinrich Koppelile, kelle kõigi sünnist möödub tänavu ümmargune arv aastaid.
Peetri kirikus kõnelevad Rein Veidemann, Sirje Olesk ja Loone Ots. Ettekanded käsitlevad Eesti kultuuri läbi olemise ja saamise vaatenurga, Aino ja Oskar Kallase lugu Soomes ja Eestis ning Peeter Põllu, Oskar Kallase ja Jaan Tõnissoni tegevust eesti hariduspõllul.
Ettekannetele järgnevad läbirääkimised. Päeva korraldab ja juhib Jaan Tõnissoni Selts.
3. Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva tähistamisest: Krista Aru, Trivimi Velliste, Epp Alatalu, Liina Kessa jt.
4. Sõnavõtud ja tõstatatud küsimused
Tähelepanemiseks:
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on avatud näitus „Eduards Veidenbaums – võimatu luuletaja“. Palun võtke kaasa vahetusjalatsid või kasutage saali ukse juures olevaid siniseid kilesusse.
Liikmemaksud ja annetused: MTÜ Jaan Tõnissoni Selts, Arvelduskonto: EE097700771001273903 LHV Pank.
Palju tänu neile, kel selle aasta maks on juba ära tasutud!
Jaan Tõnissoni Seltsi eestvedamisel on reedel, Tartu rahu 98. aastapäeval Pärnu Vanalinna kooli aulas kaks kõigile õppijaile avatud koolitundi, mis on pühendatud riigimees Jaan Tõnissonile.
2018 on Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni juubeliaasta, 22. detsembril möödub 150 aastat tema sünnist. Juba 120 aastat tagasi tõusis noor Jaan Postimehe toimetajana ning aktiivse Eesti majandus- ja ühiskondliku elu tegelasena eestlaste rahvuslikuks liidriks. Tõnissoni kõrvale kerkisid hiljem ka teised, tänapäeval võib-olla rohkem tuntud. Tõnisson jätkas järjekindlalt ja aktiivselt Eesti ühiskonna ning hiljem riigielu mõjutamist kuni hukkamiseni nõukogude võimurite poolt 1941. aastal.
Koodi Jaaniks kutsutud Tõnisson käivitas Eesti ühiskonna, valmistas rahvast ette riiklikuks iseseisvuseks ning suunas meie arengut Lääne väärtusruumi. Jaani dekodeerimine on aktuaalne ka tänapäeval, sest nagu möödunud sajandi alguseski, vajame rohkem koostööoskusi, ühiste väärtuste tunnustamist ja selgeid sihte silme ees. Seda kõike andiski rahvale Jaan Tõnissoni väga põhimõtteline, järjekindel ja intelligentne tegevus.
Jaan Tõnissoni Selts on võtnud selle aasta ülesandeks eeskätt noortele Jaani Koodi avada ja rääkida sageli unustusse jäänud suurmehest. Tõnisson võib tunduda kauge aja tegelane, aga on endiselt moodne, moodsalt öeldes – peame te koodi lahti tegema.
Tõnissoni dekodeerides räägib Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk sündmustest Eestis ja maailmas Tõnissoni-aegade alguses, ajal, kui samm-sammult Eesti riiki loodi. Tõnissoni Seltsi juhatuse liige Aimar Altosaar räägib Tõnissoni noorpõlvest, koolidest, kus ta õppinud on ja kuidas temast kujunes nii silmapaistev ja mõjukas tegelane.
Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudist aga räägib Tõnissonist kui rahvajuhist.
****
Jaan Tõnisson – riigimees, mõtleja, lehemees, hariduse edendaja, ühistegevuse innustaja – on olnud eeskuju ja suunaja nii paljudel elualadel, et temast jätkub ainest pea igas Eesti kooli õppekavas. Ta oli oma ajast ees. Aatemees, keda peab teadma iga eestlane ning temalt on õppida tulevatelgi põlvedel. Peame ikka veel õppima ühiste väärtuste tunnustamist, koostööd ning nii mõistma meie ühiseid sihte silme ees ja just seda püüdiski Tõnisson iseenda põhimõttelise ja järjekindla tegevusega õpetada.
Järgmine Koodi Jaani dekodeerimise üritus on Vana-Võidus 2. märtsil. Viljandi Kutseõppekeskuses on pealkirjaks Tõnissoni öeldu: „Kutseharidus on Eesti majanduse vereringe“.
