Sõnavõtu leiab siit.
Ühist meelt ja riigimehelikkust vajame ka kaasajal
Jaan Tõnissoni Selts kutsub kõiki 3. juulil Jaan Tõnissoni, rahvajuhi ja riigimehe, mälestuspäevale.
Kell 12 algab Raadi kalmistul perekond Tõnissoni hauaplatsil mälestustseremoonia. Mälestuspalve Jaan Tõnissonile ja tema perekonnale peab Tartumaa praost ja Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Klarnetil musitseerib Tiit Veigel. Kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, Salle kodukandi liikumise eestvedaja Mart Lankots, Tartu Zonta klubi esinaine Ludmilla Sööt, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi esindaja.
Jaan Tõnissoni mälestuspäev jätkub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas kell 14.15 aruteluga „Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts Eestit ehitamas ja juhtimas “. Trivimi Velliste ja Krista Aru arutlevad Tõnissoni ja Pätsi teede ja tööde, seisukohtade ja tulemuste, aga näiteks ka selle üle, milline on ühistegevus kaasaegses Eestis, milline on tänapäeval ühistegevuse ideeline alus ja eesmärk, kas seda kannab aade või hoopis kasu. Vestlust juhib ja suunab Joonas Hellerma.
Ühistegevus on selleaastase mälestuspäeva keskpunktis, sest Eesti vajab praegusel ajal nii ühist meelt kui riigimehelikkust. Aga ka põhjusel, et Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse avamise koosolek peeti Tartus Vanemuise seltsi ruumides sada kakskümmend aastat tagasi ehk 27. märtsil 1902. aastal. Selle ühisuse algatajaks ja ideeliseks juhiks oli Jaan Tõnisson. Ühisuse rahalise toetuse ja selle käest saadud laenu abil ehitasid eestlased oma kodu- ja ärimaju Tartu Karlova ja Tähtvere linnajagudesse, panid Tartusse püsti Vanemuise teatrimaja, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi ja Tallinnasse Estonia. Kuid selle ühisuse tähendus oli rahalisest panusest märksa suurem: sellega, et suudeti ise oma asju korraldada ja edukalt majandada, et ühistu maksis ülalpidamisraha nii Tartu lasteaiaseltsile, Eesti Kirjanduse Seltsile, Eesti Rahva Muuseumile ning võimaldas laenuna protsendivaba õppimistoetust eesti soost tudengitele, kasvas eestlaste iseteadvus, enesekindlus ja ettevõtlikkusjulgus.
Ilusat oma riigi sünnipäeva!
Head kaasteelised, Jaan Tõnissoni Seltsi liikmed!
„Kui hästi mõistame, kust me tuleme ja kes me oleme, on ka edasiliikumiseks kindel pind jalge all,“ ütles Jaan Tõnisson 1907. aastal, kui Vanemuises arutati Eesti Rahva Muuseumi loomist. Need sõnad on asjakohased ka tänasel päeval, mil maailm meie ümber on rahutu ning me isegi ei tea, milliseid küsimusi seab meie ette homne päev.
Oma riigi sünnipäeva eel ja ajal andku meile teadmine sellest, kuidas ja millise hinnaga Eesti Vabariik loodi, kuidas seda ehitati ja kuidas see taastati, jõudu kõikideks päevadeks ja nende murede lahendamiseks. Aga andku ka rõõmu ja väärikust, seda iseseisva riigi kodanikule kohast väärikust, mis loob edasiliikumiseks kindla pinna.
Hoidkem oma riiki!
Ilusat oma riigi sünnipäeva!
Jaan Tõnissoni Seltsi juhatus
Kaunist jõuluaega kõigile!
22.dets kl 16 sünniaastapäeva tähistamine
Homme kell 16 ootame kõiki Jaan Tõnissoni mälestusmärgi juurde Jaan Tõnissoni sünniaastapäeva tähistamisele.
Kõik, kes soovivad sõna võtta, andku sellest märku Krista Arule.
Jaan Tõnissoni Selts mälestab Karl August Hermannit (1851 – 1909) tema 170.sünniaastapäeval.
Jaan Tõnissoni mälestamine 3. juulil 2021
Ootame teid 3. juulil kell 12 Raadi kalmistule, Tõnissonide perekonna hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kõikide teadaolevate faktide alusel on põhjust uskuda, et Jaan Tõnisson hukati ööl vastu 3. juulit aastal 1941.
Raadi kalmistul peab mälestuspalve Eesti evangeelse luterliku kiriku piiskop Joel Luhamets. Jaan Tõnissoni, tema väsimatut teotahet ning raugematut usku Eestisse meenutavad Postimehe fondi esimees Mart Raudsaar, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Jaan Tõnissoni Seltsi juhataja Krista Aru. Musitseerib Toomas Peterson.
Kell 14 jätkub päev Eesti Üliõpilaste Seltsis ettekannetega. Eestile ja Eesti inimestele raskest ning keerulisest 1941. aastast annab ülevaate ajaloolane Ago Pajur. Ettekande pealkirjaks on: „’A.D. 1941 – Skylla ja Charybdise vahel’. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Marko Odamus räägib vaatega 1941. aastale teemal „Rahvusliku eliidi hävitamine kui rahvusvaheline kuritegu”. Kolmas ettekanne, „Tõde on alati olemas“ , on Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhinnana aasta ajakirjaniku tiitli pälvinud ajakirjanikult Ülle Harjult.
Raadi kalmistult viib seltsi poolt tellitud transport kõik soovijad lühikesele külaskäigule Anna Haava tänavale, Jaan Tõnissoni kunagise kodumaja juurde.
Programmis võib toimuda muudatusi.
Palju õnne, jõudu ja tarkust Eesti riigile ja meile kõigile!
Head kaasteelised, Jaan Tõnissoni Seltsi liikmed!
Palju õnne, jõudu ja tarkust Eesti riigile ja meile kõigile!
1928. aasta 24. veebruaril tervitas tollane Eesti peaminister Jaan Tõnisson rahvast järgmiste sõnadega: „Riik oleme meie ise. Kui meie riigilt midagi nõuame, siis nõuame meie iseendilt. Ise peame kulud oma peale võtma, kui tahame midagi saada. Meie ei tohi karta raskust ega vaeva, mida meile vististi toovad ka ligemad aastakümned iseseisvas riigis. Meil on selge, et meid on tulevikus ootamas järjest ägedam võitlus olemise eest, mida rohkem meie maa nihkub võimsalt areneva ilmamajanduse keerisesse, kus meie endid suudaksime pealvee hoida ainuüksi kõige põhjalikuma töö varal. Meie peame ainult ettevalmistatud olema ülesannetele, mis tulevik meile peale paneb“.
Need Jaan Tõnissoni sõnad olgu meil meeles ka täna. Need sõnad annavad jõudu, aga ka kohustavad. Kohustavad hoidma ja armastama oma maad, oma rahvast, oma riiki. Kohustavad hoolima üksteisest ja püüdlema üksmeele poole kõiges, mis viib Eesti elu edasi.
Ilusat oma riigi sünnipäeva!
Jaan Tõnissoni Seltsi juhatus
Rahulikke pühi!
22. detsembril möödub Jaan Tõnissoni sünnist 152 aastat
22. detsembril kell 16 süütab Jaan Tõnissoni Selts suurmehe auks Tartus küünlad nii Tõnissonide perekonna hauaplatsil Raadi kalmistul kui ka Gildi tänaval Tõnissoni monumendi jalamil. Tõnissoni kunagises kodumajas, millest on saanud Tõnissoni Külalistemaja, tervitavad nüüdsest külalisi fotod Jaan Tõnissonist ja tema perest.
Selle aasta 22. detsembril möödub Jaan Tõnissoni sünnist Viljandimaal Mursi talus 152 aastat.
Jaan Tõnisson oli oma vaimult ehitaja selle sõna kõige sisukamas ja paljulubavamas tähenduses. Ta oli ehitaja algusest kuni lõpuni, seltsielust kuni õunapuuaiani. Ta ehitas eesti seltskonda ja ta ehitas Eesti riiki. Tal oli alati visioon, mida teha ja kuhu liikuda ning teda juhtis argipäevaaskeldustest ja
–küsimustest suurem aade. Ta projekteeris ja ladus vundamenti, ladus ise müürigi. Ta innustas kaasteelisi mitte ainult sõnade, vaid iseenda tegevusega. Ta uskus demokraatiasse ja vaba haritud rahva võimalustesse, uskus töö kasvatavat ja kõlbelist võimu ning iga inimese vaba tahet. Ja Tõnisson
ei andnud kunagi alla, sest „Vaba isetahtlik iseloom ei paenuta vastu oma tahtmist isegi mitte kõige suurema välise võimu alla“, oli ta kindel seisukoht.