16.juunil kell 19 etendub viimast korda NUKU Ovaalsaalis Karl Sakritsa lavastuses Loone Otsa mononäidend “Üksi lehekuu põues”, mis räägib Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni elust, tehes sissevaate nii tema poliitilistesse kui filosoofilis-usulistesse vaadetesse, aga näidates ka suure riigimehe inimlikku külge.
Noore Jaan Tõnissonina astub laval üles näitleja Mihkel Tikerpalu. Lavastuse kunstnik on Ele Krusell, helikunstnik Villem Rootalu, video- ja valguskunstnik Rommi Ruttas. Lavastus “Üksi lehekuu põues” on pühendatud Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale ja ühtlasi ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale.
Jaan Tõnissoni Seltsi liikmetele ja sõpradele sooduspilet 14€!
Ootame Teid 3. juulil kell 12 Raadi kalmistule, Tõnissonide perekonna hauaplatsile, et mõelda Jaan Tõnissonile. Mälestuspalve peab Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Jaan Tõnissonist kõneleb Andro Roos. Musitseerib Enno Lepnurm.
Kell 14 algab Tartu Laulupeomuuseumis ettekandekoosolek. Kõnelevad: Alo Põldmäe „Johann Voldemar Jannsen ja muusika“, Kristiina Tael „Tartumaa laulupeod aastatel 1926 – 1940“, Riina Roose „Laulupidu – ühistegevuse meistriklass“.
Riigikogu 100. aastapäeva puhul kannavad 24. aprillist Toompea lossi kolm nõupidamisruumi parlamendi esimeeste Otto Strandmani, August Rei ja Jaan Tõnissoni nimesid.
Otto August Strandman (30.11.1875–05.02.1941) oli I Riigikogu esimees 1921. aastal ja riigivanem aastatel 1929–1931. Strandman on olnud ka Eesti peaminister (1919), välisminister, kohtuminister ja rahandusminister.
August Rei (22.03.1886–29.03.1963) oli II Riigikogu esimees ja riigivanem aastatel 1928–1929. Rei on olnud ka Eesti välisminister ja peaminister presidendi ülesannetes eksiilis aastatel 1945–1963.
Jaan Tõnisson (22.12.1868–?) oli II ja V Riigikogu esimees, 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige. Tõnisson oli ka riigivanem, peaminister, välisminister ja portfellita minister.
Riigikogu tähistab 100. aastapäeva arvestades 23. aprillil 1919 Tallinnas kokku tulnud esimest iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindust. Asutav Kogu võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse ning lahendas Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi. Asutava Kogu otsused on Eesti riigi vundament.
Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvast August Weizenbergi Tõnissoni bareljeefiist (EKM 149) tegi Riigikogule koopia Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kunstnik Isabel Aaso-Zahradnikova.
Tartu linn korrastab Jaan Tõnissoni platsi tänavamüüri
Esmaspäeval, 29. aprillil alustab ehitusfirma Haspo Jaan Tõnissoni platsi tänavamüüri korrastamist.
Tänavamüür on ajaga kannatada saanud ning vajab oma korralist puhastamist ja parandamist. Tööd Jaan Tõnissoni ausamba platsil algavad esmaspäeval, 29. aprillil ja lõppevad 17. mail. Tööde maksumus on 7588 eurot.
Tartu linnavalitsuse nõuniku Indrek Mustimetsa sõnul on Jaan Tõnissoni ausamba ja selle platsi näol tegemist Tartu vanalinna ühe olulisema avaliku ruumi osaga, mille naabruses asuvad tähtsad ülikooli, hariduse ja arhitektuuripärandiga seotud objektid. “Nii meie ausambad ja mälestuspaigad kui ka nende ümbrus peavad olema korras ning linn seisab hea selle eest, et me ei unustaks meile kalleid paiku ja mälestusmärke,” lisas Mustimets.
Jaan Tõnissoni monument on püstitatud Eesti riigivanema, peaministri ning Postimehe väljaandja ja peatoimetaja Jaan Tõnissoni mälestuseks.
Monument asub Gildi ja Ülikooli tänava nurgal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal ning see avati 2001. aastal.
Info: Tartu linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets 506 3076
Jaan Tõnissoni Seltsi liige, folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane Loone Ots, on kirjutanud näidendi “Üksi lehekuu põues”. Lavastus räägib Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni elust, tehes sissevaate nii tema poliitilistesse kui filosoofilis-usulistesse vaadetesse, aga näidates ka suure riigimehe inimlikku külge.
Jaan Tõnisson oli Eesti poliitik ja riigimees, kelle tegevus Eesti Vabariigi juhtimisel on jätnud meie ajalukku olulise jälje. Samas oli tegemist tavalise inimesega, kelles lisaks aatelisusele ja patriotismile lõid aeg-ajalt välja ka kired ja emotsioonid. Lavastus “Üksi lehekuu põues” on pühendatud Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale ja ühtlasi ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale.
Lavastust korraldab 2018. aasta maikuus loodud mittetulundusühing @TikerKultuur, mille eesmärgid on Eesti teatripildi ilmestamine omanäoliste väikesemahuliste teatrilavastustega ning professionaalse ja heal tasemel teatrikunsti esitamine nii suuremates keskustes kui ka väiksemates kohtades üle Eesti. MTÜ eestvedaja on näitleja ja produtsent Mihkel Tikerpalu, kes aastatel 2015-2018 tegutses ka teatriühenduse Misanzen produtsendina.
Lavastuse alusmaterjaliks on Loone Otsa kirjutatud mononäidend “Üksi lehekuu põues”, mis räägib Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni elust, tehes sissevaate nii tema poliitilistesse kui filosoofilis-usulistesse vaadetesse, aga näidates ka suure riigimehe inimlikku külge.
Etendus kestab 1,5 tundi ja on ühes vaatuses.
Lavastuse esietendus toimub 20. aprillil 2019. aastal Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis.
Etendused toimuvad 20., 22. aprillil ja 12.mail Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis, 28. mail Viljandis Ugala teatri väikses saalis ning 30. mail ja 16. juunil Tallinnas NUKU teatri ovaalsaalis.
Piletid etendusele müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.
Jaan Tõnissoni Selts pidas laupäeval aasta üldkoosolekut ja tähistas oma tegevuse 5. aastapäeva. Vastavalt juba kujunenud traditsioonile algas koosolek sõnavõtuga inimeselt, kelle tööd ja tegevust kannab ja saadab loomupärane vaimsus ja eetilisus, austus oma keele ja kultuuri vastu. Oma tööst lavakunstikateedri kõnekunsti ja eesti keele õppejõuna rääkis Anu Lamp.
Anu Lamp tegi ettekande oma tööst lavakunstikateedri kõnekunsti ja eesti keele õppejõuna.
Seltsi möödunud aasta tegevusaruande arutamisel olid kõik kohalviibijad üksmeelsed, et aasta tähtsündmuse, Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva, korraldamisega, tuli selts toime edukalt tänu Tartu linna, ülikooli, Vanemuise teatri, Eesti Üliõpilaste Seltsi, riigikantselei, ajalehe Tartu Postimees ja Pauluse kiriku abile. Tartu päeva, 22. detsembri, õnnestumise tagas kõiki päeva korraldajaid ja päeval osalejaid liitnud arusaam, et ainult koostöö annab hea tulemuse.
Vaidlused ja eriarvamused puhkesid siis, kui kerkis küsimus, milline on seltsi tegevuse uus mitmeaastane ülesanne. Jaan Tõnissoni enda ehitatud kogu kunagises Tööstuse (nüüd Anna Haava) tänaval on kinnisvaraarenduse firma omanduses, renoveeritud ja korda tehtud. Seltsil pole raha, et seda maja ära osta ja pole ka äriplaani, et maja üleval pidada. Seltsi auväärsed liikmed eesotsas härra Agu Kulliga olid aga jätkuvalt seda meelt, et tuleb jätkata läbirääkimisi linna ja valitsuse juhtidega leidmaks võimalusi, kuidas jätta Jaan Tõnissoni kodumaja avalikku kasutusse. Näiteks seltside kooskäimise majana, sest vajadus ühtehoidmise ja kooskäimise järele ei vähene, vaid pigem kasvab. Tõnissoni kodumaja kõrval tõi aga seltsi uus liige Sergei Metlev tähelepanu keskpunkti küsimuse, miks ei ole Tallinna linnaruumis mitte ühtegi Jaan Tõnissoni nime kandvat tänavat, väljakut või hoonet, ausambast rääkimata. Metlevi ettepanek oli väga konkreetne: Jaan Tõnissoni nime võiks saada suure superministeeriumi hoone ees olev väljak, mille keskel oleks koht ka sobivale mälestusmärgile. Jaan Tõnissoni viimine Tallinna linnapilti tundus kõigile koosolekul viibijaile vajalik ja õige ning selts hakkab selle nimel tegutsema.
Nende suurte ettevõtmiste kõrval jätkame muidugi ka oma juba traditsiooniliste tegevustega. Näiteks liigume mööda Eesti haridusasutusi koolinoortele suunatud ettekannetesarjaga „Jaani kood“, mis tuletab meelde, et Tõnissoni mõtted ja algatused pole iganenud ning väärivad uues kuues edasi kestmist ka 21.sajandil, korraldame Mursil, Jaan Tõnissoni sünnikodus, talgupäevi ning 3. juulil mälestame Jaan Tõnissoni, tema aega ja kaasteelisi Raadi kalmistul ning sellele järgneval ettekandekoosolekul. Selle aasta ettekandekoosolek on muidugi pühendatud laulupidudele, sest eks saanud Jaan Tõnissongi laiemale seltskonnale tuntuks just tänu 1894. aasta laulupeole, kus ta oli kirjatoimetaja ja asjaajaja.
Üldkoosolek valis seltsi juhatusse Aimar Altosaare ja Harry Ahlandi asemel Epp Alatalu, Reimo Rehkli ja Sergei Metlevi. Juhatuses jätkavad Ave Soeorg, Riina Kala, Agu Kull, Trivimi Velliste, Aare Pällin, Krista Aru, Liina Kessa.
Vasakult paremale: Agu Kull, Trivimi Velliste, Liina Kessa, Reimo Rehkli, Krista Aru, Sergei Metlev, Ave Soeorg, Aare Pällin, Riina Kala ja Epp Alatalu
