Uudised

Selle aasta 22. detsembril möödub sada viiskümmend aastat Jaan Tõnissoni, kahekordse riigivanema ja riigikogu esimehe, XX sajandi esimese poole Eesti ühe rahvajuhi, ajalehe Postimees omaniku ja väljaandja, Tartu Ülikooli ühistegevuse professori ja Tartu linna aukodaniku sünnist.

Kuid 3. juulil möödub seitsekümmend seitse aastat 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud oma kodus ööl vastu 13. detsembrit 1940. aastal, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni asjadega kohver. 4. juulil Tallinnast Venemaa vangilaagritesse evakueeritud vangide nimekirjast oli Jaan Tõnissoni nimi maha tõmmatud. Nii need asjaolud kui ka mitu teist põhjust lubavad arvata, et Jaan Tõnissoni ei viidud Eestist ära, vaid ta lasti koos vähemalt kolmeteistkümne teise vangiga 1941. aastal ööl vastu 3. juulit maha. Dokumendid selle kohta puuduvad. Teadmata on ka, kus ta  maha lasti ning kus on tema matmispaik.

Jaan Tõnissoni soov oli puhata kord Tartu Raadi kalmistul, tema enda poolt ostetud perekonna hauaplatsil. Nüüd seisab hauaplatsil vaid Jaan Tõnissoni mälestuseks tema sünnitalust, Viljandimaalt Mursilt, toodud ja kunstnik Ain Ilvese kujundatud mälestuskivi.

Jaan Tõnissoni Selts kutsub kõiki 3. juulil kell 12  Raadi kalmistule Jaan Tõnissoni mälestuskivi juurde. Jaan Tõnissoni mälestuskiri juures kõnelevad  et EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Kristjan Silm ja Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.

Jaan Tõnissoni mälestuspäev jätkub kell 13. 15  Peetri kirikus ettekannetega, mis on pühendatud Jaan Tõnissonile ning tema sõpradele ja kaasteelistele, Oskar ja Aino Kallasele, Peeter Põllule ja Heinrich Koppelile, kelle kõigi sünnist möödub tänavu ümmargune arv aastaid.

Peetri kirikus kõnelevad Rein Veidemann, Sirje Olesk ja Loone Ots. Ettekanded käsitlevad Eesti kultuuri läbi olemise ja saamise vaatenurga, Aino ja Oskar Kallase  lugu Soomes ja Eestis ning Peeter Põllu, Oskar Kallase ja Jaan Tõnissoni tegevust eesti hariduspõllul.

Ettekannetele järgnevad läbirääkimised. Päeva korraldab ja juhib Jaan Tõnissoni Selts.

Päevakorras:

1 Juhatuse aruanne – Krista Aru;

2. Revisjonitoimkonna aruanne;

3. Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva tähistamisest: Krista Aru, Trivimi Velliste, Epp Alatalu, Liina Kessa jt.

4. Sõnavõtud ja tõstatatud küsimused

Tähelepanemiseks:

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on avatud näitus „Eduards Veidenbaums – võimatu luuletaja“. Palun võtke kaasa vahetusjalatsid või kasutage saali ukse juures olevaid siniseid kilesusse.
Liikmemaksud ja annetused: MTÜ Jaan Tõnissoni Selts, Arvelduskonto: EE097700771001273903 LHV Pank.
Palju tänu neile, kel selle aasta maks on juba ära tasutud!

Jaan Tõnissoni Seltsi eestvedamisel on reedel, Tartu rahu 98. aastapäeval Pärnu Vanalinna kooli aulas kaks kõigile õppijaile avatud koolitundi, mis on pühendatud riigimees Jaan Tõnissonile.

2018 on Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni juubeliaasta, 22. detsembril möödub 150 aastat tema sünnist. Juba 120 aastat tagasi tõusis noor Jaan Postimehe toimetajana ning aktiivse Eesti majandus- ja ühiskondliku elu tegelasena eestlaste rahvuslikuks liidriks. Tõnissoni kõrvale kerkisid hiljem ka teised, tänapäeval võib-olla rohkem tuntud. Tõnisson jätkas järjekindlalt ja aktiivselt Eesti ühiskonna ning hiljem riigielu mõjutamist kuni hukkamiseni nõukogude võimurite poolt 1941. aastal.

Koodi Jaaniks kutsutud Tõnisson käivitas Eesti ühiskonna, valmistas rahvast ette riiklikuks iseseisvuseks ning suunas meie arengut Lääne väärtusruumi. Jaani dekodeerimine on aktuaalne ka tänapäeval, sest nagu möödunud sajandi alguseski, vajame rohkem koostööoskusi, ühiste väärtuste tunnustamist ja selgeid sihte silme ees. Seda kõike andiski rahvale Jaan Tõnissoni väga põhimõtteline, järjekindel ja intelligentne tegevus.

Jaan Tõnissoni Selts on võtnud selle aasta ülesandeks eeskätt noortele Jaani Koodi avada ja rääkida sageli unustusse jäänud suurmehest. Tõnisson võib tunduda kauge aja tegelane, aga on endiselt moodne, moodsalt öeldes – peame te koodi lahti tegema.

Tõnissoni dekodeerides räägib Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk sündmustest Eestis ja maailmas Tõnissoni-aegade alguses, ajal, kui samm-sammult Eesti riiki loodi. Tõnissoni Seltsi juhatuse liige Aimar Altosaar räägib Tõnissoni noorpõlvest, koolidest, kus ta õppinud on ja kuidas temast kujunes nii silmapaistev ja mõjukas tegelane.

Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudist aga räägib Tõnissonist kui rahvajuhist.

****

Jaan Tõnisson – riigimees, mõtleja, lehemees, hariduse edendaja, ühistegevuse innustaja – on olnud eeskuju ja suunaja nii paljudel elualadel, et temast jätkub ainest pea igas Eesti kooli õppekavas. Ta oli oma ajast ees. Aatemees, keda peab teadma iga eestlane ning temalt on õppida tulevatelgi põlvedel. Peame ikka veel õppima ühiste väärtuste tunnustamist, koostööd ning nii mõistma meie ühiseid sihte silme ees ja just seda püüdiski Tõnisson iseenda põhimõttelise ja järjekindla tegevusega õpetada.

Järgmine Koodi Jaani dekodeerimise üritus on Vana-Võidus 2. märtsil. Viljandi Kutseõppekeskuses on pealkirjaks Tõnissoni öeldu: „Kutseharidus on Eesti majanduse vereringe“.