Rubriik: Uncategorized

Head kaasteelised, Jaan Tõnissoni Seltsi liikmed!
Palju õnne, jõudu ja tarkust Eesti riigile ja meile kõigile!
1928. aasta 24. veebruaril tervitas tollane Eesti peaminister Jaan Tõnisson rahvast järgmiste sõnadega: „Riik oleme meie ise. Kui meie riigilt midagi nõuame, siis nõuame meie iseendilt. Ise peame kulud oma peale võtma, kui tahame midagi saada. Meie ei tohi karta raskust ega vaeva, mida meile vististi toovad ka ligemad aastakümned iseseisvas riigis. Meil on selge, et meid on tulevikus ootamas järjest ägedam võitlus olemise eest, mida rohkem meie maa nihkub võimsalt areneva ilmamajanduse keerisesse, kus meie endid suudaksime pealvee hoida ainuüksi kõige põhjalikuma töö varal. Meie peame ainult ettevalmistatud olema ülesannetele, mis tulevik meile peale paneb“.
Need Jaan Tõnissoni sõnad olgu meil meeles ka täna. Need sõnad annavad jõudu, aga ka kohustavad. Kohustavad hoidma ja armastama oma maad, oma rahvast, oma riiki. Kohustavad hoolima üksteisest ja püüdlema üksmeele poole kõiges, mis viib Eesti elu edasi.

Ilusat oma riigi sünnipäeva!

Jaan Tõnissoni Seltsi juhatus

22. detsembril kell 16 süütab Jaan Tõnissoni Selts suurmehe auks Tartus küünlad nii Tõnissonide perekonna hauaplatsil Raadi kalmistul kui ka Gildi tänaval Tõnissoni monumendi jalamil. Tõnissoni kunagises kodumajas, millest on saanud Tõnissoni Külalistemaja, tervitavad nüüdsest külalisi fotod Jaan Tõnissonist ja tema perest.

Selle aasta 22. detsembril möödub Jaan Tõnissoni sünnist Viljandimaal Mursi talus 152 aastat.

Jaan Tõnisson oli oma vaimult ehitaja selle sõna kõige sisukamas ja paljulubavamas tähenduses. Ta oli ehitaja algusest kuni lõpuni, seltsielust kuni õunapuuaiani. Ta ehitas eesti seltskonda ja ta ehitas Eesti riiki. Tal oli alati visioon, mida teha ja kuhu liikuda ning teda juhtis argipäevaaskeldustest ja
–küsimustest suurem aade. Ta projekteeris ja ladus vundamenti, ladus ise müürigi. Ta innustas kaasteelisi mitte ainult sõnade, vaid iseenda tegevusega. Ta uskus demokraatiasse ja vaba haritud rahva võimalustesse, uskus töö kasvatavat ja kõlbelist võimu ning iga inimese vaba tahet. Ja Tõnisson
ei andnud kunagi alla, sest „Vaba isetahtlik iseloom ei paenuta vastu oma tahtmist isegi mitte kõige suurema välise võimu alla“, oli ta kindel seisukoht.

Ootame Teid 3. juulil kell 12 Raadi kalmistule, Tõnissonide perekonna hauaplatsile, et meenutada Jaan Tõnissoni. Mälestuspalve peab Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming.

Jaan Tõnissonist, tema sõnumist ja tähendusest meie kaasajale kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana seltsi vilistlane Kalmar Kurs, Postimees Grupi poolt tegevtoimetaja Kristel Kaljuvee  ja Jaan Tõnissoni Seltsi juhataja Krista Aru.  Musitseerib flötist ja muusikapedagoog Anneli Kuusk.

Kell 16 etendub Karlova teatris lavastus Jaan Tõnissonist “Üksi lehekuu põues“. Piletid müügis Piletilevis.

Tartu Ülikooli raamatukogu direktori, filosoofiadoktor Krista Aru sulest on ilmunud kaheköiteline monograafia Eesti 20. sajandi ajaloo ühe suurkuju – Jaan Tõnissoni – elukäigust.

Raamatut on võimalik osta Rahvusarhiivi veebipoest, Tartu ja Tallinna uurimissaalidest ning Rahvusarhiivi galeriist.

16.juunil kell 19 etendub viimast korda NUKU Ovaalsaalis Karl Sakritsa lavastuses Loone Otsa mononäidend “Üksi lehekuu põues”, mis räägib Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni elust, tehes sissevaate nii tema poliitilistesse kui filosoofilis-usulistesse vaadetesse, aga näidates ka suure riigimehe inimlikku külge.